Vestmik

et Tegevused   »   es Actividades

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [trece]

Actividades

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? ¿Q-- -ace --rta? ¿___ h___ M_____ ¿-u- h-c- M-r-a- ---------------- ¿Qué hace Marta?
Ta töötab büroos. Ella t-ab-j- en u-a -f-ci--. E___ t______ e_ u__ o_______ E-l- t-a-a-a e- u-a o-i-i-a- ---------------------------- Ella trabaja en una oficina.
Ta töötab arvutiga. E-la--ra---- --n -l--r--na--r. E___ t______ c__ e_ o_________ E-l- t-a-a-a c-n e- o-d-n-d-r- ------------------------------ Ella trabaja con el ordenador.
Kus on Martha? ¿-ón---es---Marta? ¿_____ e___ M_____ ¿-ó-d- e-t- M-r-a- ------------------ ¿Dónde está Marta?
Kinos. En ----i-e. E_ e_ c____ E- e- c-n-. ----------- En el cine.
Ta vaatab filmi. E-l- e--- v--ndo---a p-líc--a. E___ e___ v_____ u__ p________ E-l- e-t- v-e-d- u-a p-l-c-l-. ------------------------------ Ella está viendo una película.
Mida Peter teeb? ¿Q-é --c------o? ¿___ h___ P_____ ¿-u- h-c- P-d-o- ---------------- ¿Qué hace Pedro?
Ta õpib ülikoolis. É----t--ia--n l- ----e-----d. É_ e______ e_ l_ u___________ É- e-t-d-a e- l- u-i-e-s-d-d- ----------------------------- Él estudia en la universidad.
Ta õpib keeli. Él------i--idi---s. É_ e______ i_______ É- e-t-d-a i-i-m-s- ------------------- Él estudia idiomas.
Kus on Peter? ¿-ó-de es-- -e---? ¿_____ e___ P_____ ¿-ó-d- e-t- P-d-o- ------------------ ¿Dónde está Pedro?
Kohvikus. E--l- -af--e---. E_ l_ c_________ E- l- c-f-t-r-a- ---------------- En la cafetería.
Ta joob kohvi. Él -stá------do café. É_ e___ t______ c____ É- e-t- t-m-n-o c-f-. --------------------- Él está tomando café.
Kus nad käia armastavad? ¿- ---de --s -us-a--r? ¿_ d____ l__ g____ i__ ¿- d-n-e l-s g-s-a i-? ---------------------- ¿A dónde les gusta ir?
Kontsertidel. A-u-----c--rto. A u_ c_________ A u- c-n-i-r-o- --------------- A un concierto.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. A----os l-s g--t---s-uch-- mú----. A e____ l__ g____ e_______ m______ A e-l-s l-s g-s-a e-c-c-a- m-s-c-. ---------------------------------- A ellos les gusta escuchar música.
Kus nad käia ei armasta? ¿- --n-e -- le- g-sta---? ¿_ d____ n_ l__ g____ i__ ¿- d-n-e n- l-s g-s-a i-? ------------------------- ¿A dónde no les gusta ir?
Diskoteegis. A-----i-c--ec-. A l_ d_________ A l- d-s-o-e-a- --------------- A la discoteca.
Neile ei meeldi tantsida. A -ll-- no l----u-t- bai---. A e____ n_ l__ g____ b______ A e-l-s n- l-s g-s-a b-i-a-. ---------------------------- A ellos no les gusta bailar.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!