Vestmik

et Tegevused   »   be Род заняткаў

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [трынаццаць]

13 [trynatstsats’]

Род заняткаў

[Rod zanyatkau]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Ч-- з--мае-ц-----т-? Чым займаецца Марта? Ч-м з-й-а-ц-а М-р-а- -------------------- Чым займаецца Марта? 0
Chy- zaym-e-------ar-a? Chym zaymaetstsa Marta? C-y- z-y-a-t-t-a M-r-a- ----------------------- Chym zaymaetstsa Marta?
Ta töötab büroos. Ян---ра--- --офіс-. Яна працуе ў офісе. Я-а п-а-у- ў о-і-е- ------------------- Яна працуе ў офісе. 0
Ya----ratsu--u of--e. Yana pratsue u ofіse. Y-n- p-a-s-e u o-і-e- --------------------- Yana pratsue u ofіse.
Ta töötab arvutiga. Я-а--ра-уе -- к-мп--т--а-. Яна працуе за камп’ютэрам. Я-а п-а-у- з- к-м-’-т-р-м- -------------------------- Яна працуе за камп’ютэрам. 0
Y--a p----ue -a ---p’yut-r-m. Yana pratsue za kamp’yuteram. Y-n- p-a-s-e z- k-m-’-u-e-a-. ----------------------------- Yana pratsue za kamp’yuteram.
Kus on Martha? Д-е-----а? Дзе Марта? Д-е М-р-а- ---------- Дзе Марта? 0
D-e-M-rta? Dze Marta? D-e M-r-a- ---------- Dze Marta?
Kinos. У-----. У кіно. У к-н-. ------- У кіно. 0
U k--o. U kіno. U k-n-. ------- U kіno.
Ta vaatab filmi. Я----л-дз-ць-фі---. Яна глядзіць фільм. Я-а г-я-з-ц- ф-л-м- ------------------- Яна глядзіць фільм. 0
Y--a-g--adz-ts--f----. Yana glyadzіts’ fіl’m. Y-n- g-y-d-і-s- f-l-m- ---------------------- Yana glyadzіts’ fіl’m.
Mida Peter teeb? Ч-- -ай--е-ц---ет-р? Чым займаецца Петэр? Ч-м з-й-а-ц-а П-т-р- -------------------- Чым займаецца Петэр? 0
C-y---ay--ets-sa -e-e-? Chym zaymaetstsa Peter? C-y- z-y-a-t-t-a P-t-r- ----------------------- Chym zaymaetstsa Peter?
Ta õpib ülikoolis. Ён ву--ц-а в- у-і-е-сітэ-е. Ён вучыцца ва універсітэце. Ё- в-ч-ц-а в- у-і-е-с-т-ц-. --------------------------- Ён вучыцца ва універсітэце. 0
E- v--h--stsa -a---і--r--t-tse. En vuchytstsa va unіversіtetse. E- v-c-y-s-s- v- u-і-e-s-t-t-e- ------------------------------- En vuchytstsa va unіversіtetse.
Ta õpib keeli. Ён в-вуч-е м-в-. Ён вывучае мовы. Ё- в-в-ч-е м-в-. ---------------- Ён вывучае мовы. 0
En v-v-ch---mov-. En vyvuchae movy. E- v-v-c-a- m-v-. ----------------- En vyvuchae movy.
Kus on Peter? Д-е -е-э-? Дзе Петэр? Д-е П-т-р- ---------- Дзе Петэр? 0
Dze-Pet-r? Dze Peter? D-e P-t-r- ---------- Dze Peter?
Kohvikus. У --вя--і. У кавярні. У к-в-р-і- ---------- У кавярні. 0
U -avy-r-і. U kavyarnі. U k-v-a-n-. ----------- U kavyarnі.
Ta joob kohvi. Ё- п-е-----. Ён п’е каву. Ё- п-е к-в-. ------------ Ён п’е каву. 0
En-p’e -a--. En p’e kavu. E- p-e k-v-. ------------ En p’e kavu.
Kus nad käia armastavad? Ку-ы -ны --б-ць-хад-і-ь? Куды яны любяць хадзіць? К-д- я-ы л-б-ц- х-д-і-ь- ------------------------ Куды яны любяць хадзіць? 0
Kudy -a-- -y-byat----had---s-? Kudy yany lyubyats’ khadzіts’? K-d- y-n- l-u-y-t-’ k-a-z-t-’- ------------------------------ Kudy yany lyubyats’ khadzіts’?
Kontsertidel. Н- -----рт. На канцэрт. Н- к-н-э-т- ----------- На канцэрт. 0
Na--an-s--t. Na kantsert. N- k-n-s-r-. ------------ Na kantsert.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Яны---бя-- -лу-аць м-з-ку. Яны любяць слухаць музыку. Я-ы л-б-ц- с-у-а-ь м-з-к-. -------------------------- Яны любяць слухаць музыку. 0
Yany-l-u---t-’ --u-h--s’-m--y--. Yany lyubyats’ slukhats’ muzyku. Y-n- l-u-y-t-’ s-u-h-t-’ m-z-k-. -------------------------------- Yany lyubyats’ slukhats’ muzyku.
Kus nad käia ei armasta? Ку-ы -ны--е-любя-ь ----іц-? Куды яны не любяць хадзіць? К-д- я-ы н- л-б-ц- х-д-і-ь- --------------------------- Куды яны не любяць хадзіць? 0
Kud--ya-- ne-l--by-ts- kh---іt-’? Kudy yany ne lyubyats’ khadzіts’? K-d- y-n- n- l-u-y-t-’ k-a-z-t-’- --------------------------------- Kudy yany ne lyubyats’ khadzіts’?
Diskoteegis. Н---ы---т--у. На дыскатэку. Н- д-с-а-э-у- ------------- На дыскатэку. 0
Na -y--a-e--. Na dyskateku. N- d-s-a-e-u- ------------- Na dyskateku.
Neile ei meeldi tantsida. І- не пада-аец-а--ан-ав---. Ім не падабаецца танцаваць. І- н- п-д-б-е-ц- т-н-а-а-ь- --------------------------- Ім не падабаецца танцаваць. 0
Іm--e-pa-----tstsa -a----v-t--. Іm ne padabaetstsa tantsavats’. І- n- p-d-b-e-s-s- t-n-s-v-t-’- ------------------------------- Іm ne padabaetstsa tantsavats’.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!