Vestmik

et Tegevused   »   be Род заняткаў

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [трынаццаць]

13 [trynatstsats’]

Род заняткаў

[Rod zanyatkau]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Чым-з-йма-цц----рт-? Ч__ з________ М_____ Ч-м з-й-а-ц-а М-р-а- -------------------- Чым займаецца Марта? 0
Ch-m ----a---t-- M--t-? C___ z__________ M_____ C-y- z-y-a-t-t-a M-r-a- ----------------------- Chym zaymaetstsa Marta?
Ta töötab büroos. Я---п-ац---ў-офісе. Я__ п_____ ў о_____ Я-а п-а-у- ў о-і-е- ------------------- Яна працуе ў офісе. 0
Yana-prats---- --і-e. Y___ p______ u o_____ Y-n- p-a-s-e u o-і-e- --------------------- Yana pratsue u ofіse.
Ta töötab arvutiga. Яна-пра--е ---к--п’ю-эр-м. Я__ п_____ з_ к___________ Я-а п-а-у- з- к-м-’-т-р-м- -------------------------- Яна працуе за камп’ютэрам. 0
Y-na p-at-ue-za k--------r--. Y___ p______ z_ k____________ Y-n- p-a-s-e z- k-m-’-u-e-a-. ----------------------------- Yana pratsue za kamp’yuteram.
Kus on Martha? Д-- --р--? Д__ М_____ Д-е М-р-а- ---------- Дзе Марта? 0
Dz---art-? D__ M_____ D-e M-r-a- ---------- Dze Marta?
Kinos. У-кі-о. У к____ У к-н-. ------- У кіно. 0
U k--o. U k____ U k-n-. ------- U kіno.
Ta vaatab filmi. Ян--гля---ць ф--ьм. Я__ г_______ ф_____ Я-а г-я-з-ц- ф-л-м- ------------------- Яна глядзіць фільм. 0
Y-na -----zіt-- --l’-. Y___ g_________ f_____ Y-n- g-y-d-і-s- f-l-m- ---------------------- Yana glyadzіts’ fіl’m.
Mida Peter teeb? Ч-- з--ма---- -е-э-? Ч__ з________ П_____ Ч-м з-й-а-ц-а П-т-р- -------------------- Чым займаецца Петэр? 0
Chym-zay---ts-s- P--e-? C___ z__________ P_____ C-y- z-y-a-t-t-a P-t-r- ----------------------- Chym zaymaetstsa Peter?
Ta õpib ülikoolis. Ё-----ыцца в--у--ве-сі--це. Ё_ в______ в_ у____________ Ё- в-ч-ц-а в- у-і-е-с-т-ц-. --------------------------- Ён вучыцца ва універсітэце. 0
En ---h-tst-- -a--n-versі---se. E_ v_________ v_ u_____________ E- v-c-y-s-s- v- u-і-e-s-t-t-e- ------------------------------- En vuchytstsa va unіversіtetse.
Ta õpib keeli. Ён-----ча- м-в-. Ё_ в______ м____ Ё- в-в-ч-е м-в-. ---------------- Ён вывучае мовы. 0
E- --v--ha--mo-y. E_ v_______ m____ E- v-v-c-a- m-v-. ----------------- En vyvuchae movy.
Kus on Peter? Д---Пе-эр? Д__ П_____ Д-е П-т-р- ---------- Дзе Петэр? 0
Dz- Peter? D__ P_____ D-e P-t-r- ---------- Dze Peter?
Kohvikus. У --в-рн-. У к_______ У к-в-р-і- ---------- У кавярні. 0
U k--ya--і. U k________ U k-v-a-n-. ----------- U kavyarnі.
Ta joob kohvi. Ён п-е--а--. Ё_ п__ к____ Ё- п-е к-в-. ------------ Ён п’е каву. 0
E- p’e kav-. E_ p__ k____ E- p-e k-v-. ------------ En p’e kavu.
Kus nad käia armastavad? К--ы я-ы--ю--ц--х-дз-ць? К___ я__ л_____ х_______ К-д- я-ы л-б-ц- х-д-і-ь- ------------------------ Куды яны любяць хадзіць? 0
Ku-- -a-y l-u-yat-’--h-dzі---? K___ y___ l________ k_________ K-d- y-n- l-u-y-t-’ k-a-z-t-’- ------------------------------ Kudy yany lyubyats’ khadzіts’?
Kontsertidel. Н--к-н--р-. Н_ к_______ Н- к-н-э-т- ----------- На канцэрт. 0
N- k-n-se-t. N_ k________ N- k-n-s-r-. ------------ Na kantsert.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Я-- л-------лу-ац---уз---. Я__ л_____ с______ м______ Я-ы л-б-ц- с-у-а-ь м-з-к-. -------------------------- Яны любяць слухаць музыку. 0
Y--y l-u-ya--’ -l-k-ats----zy--. Y___ l________ s________ m______ Y-n- l-u-y-t-’ s-u-h-t-’ m-z-k-. -------------------------------- Yany lyubyats’ slukhats’ muzyku.
Kus nad käia ei armasta? Куды------е-любя-ь---дзі-ь? К___ я__ н_ л_____ х_______ К-д- я-ы н- л-б-ц- х-д-і-ь- --------------------------- Куды яны не любяць хадзіць? 0
Ku----a-y--e --u--ats’-kh---іt-’? K___ y___ n_ l________ k_________ K-d- y-n- n- l-u-y-t-’ k-a-z-t-’- --------------------------------- Kudy yany ne lyubyats’ khadzіts’?
Diskoteegis. Н--д----тэку. Н_ д_________ Н- д-с-а-э-у- ------------- На дыскатэку. 0
Na -ys--te--. N_ d_________ N- d-s-a-e-u- ------------- Na dyskateku.
Neile ei meeldi tantsida. Ім--е-----ба--ца-та-ц--а--. І_ н_ п_________ т_________ І- н- п-д-б-е-ц- т-н-а-а-ь- --------------------------- Ім не падабаецца танцаваць. 0
І- -- p---ba-ts--- -a-ts-v-ts’. І_ n_ p___________ t___________ І- n- p-d-b-e-s-s- t-n-s-v-t-’- ------------------------------- Іm ne padabaetstsa tantsavats’.

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!