Vestmik

et Tegevused   »   fr Les activités

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [treize]

Les activités

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Q---f--- Ma-th--? Q__ f___ M_____ ? Q-e f-i- M-r-h- ? ----------------- Que fait Marthe ? 0
Ta töötab büroos. Elle tr--a--le d-n- -n---r-au. E___ t________ d___ u_ b______ E-l- t-a-a-l-e d-n- u- b-r-a-. ------------------------------ Elle travaille dans un bureau. 0
Ta töötab arvutiga. E-l- tr---i--e -ur-u- -r--n-t---. E___ t________ s__ u_ o__________ E-l- t-a-a-l-e s-r u- o-d-n-t-u-. --------------------------------- Elle travaille sur un ordinateur. 0
Kus on Martha? O- -st-M--the-? O_ e__ M_____ ? O- e-t M-r-h- ? --------------- Où est Marthe ? 0
Kinos. A- -iném-. A_ c______ A- c-n-m-. ---------- Au cinéma. 0
Ta vaatab filmi. Elle-reg-rd---n fil-. E___ r______ u_ f____ E-l- r-g-r-e u- f-l-. --------------------- Elle regarde un film. 0
Mida Peter teeb? Q-- -a-- P-e--- ? Q__ f___ P_____ ? Q-e f-i- P-e-r- ? ----------------- Que fait Pierre ? 0
Ta õpib ülikoolis. Il---ud-e-à -----ve-s-t-. I_ é_____ à l____________ I- é-u-i- à l-u-i-e-s-t-. ------------------------- Il étudie à l’université. 0
Ta õpib keeli. I---tud-- l-s -a--ue-. I_ é_____ l__ l_______ I- é-u-i- l-s l-n-u-s- ---------------------- Il étudie les langues. 0
Kus on Peter? Où---t-Pi--r- ? O_ e__ P_____ ? O- e-t P-e-r- ? --------------- Où est Pierre ? 0
Kohvikus. Au c-fé. A_ c____ A- c-f-. -------- Au café. 0
Ta joob kohvi. Il---i--du c---. I_ b___ d_ c____ I- b-i- d- c-f-. ---------------- Il boit du café. 0
Kus nad käia armastavad? O--a-m----i-s --ler-? O_ a_________ a____ ? O- a-m-n---l- a-l-r ? --------------------- Où aiment-ils aller ? 0
Kontsertidel. A- co-ce--. A_ c_______ A- c-n-e-t- ----------- Au concert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. I-- ai--nt--c-u-e- de-la ---i---. I__ a_____ é______ d_ l_ m_______ I-s a-m-n- é-o-t-r d- l- m-s-q-e- --------------------------------- Ils aiment écouter de la musique. 0
Kus nad käia ei armasta? O- -’a--e---i-- --s--l-e- ? O_ n___________ p__ a____ ? O- n-a-m-n---l- p-s a-l-r ? --------------------------- Où n’aiment-ils pas aller ? 0
Diskoteegis. D-n---e- ---cot----es. D___ l__ d____________ D-n- l-s d-s-o-h-q-e-. ---------------------- Dans les discothèques. 0
Neile ei meeldi tantsida. Ils-n’-i--n- p-s-danse-. I__ n_______ p__ d______ I-s n-a-m-n- p-s d-n-e-. ------------------------ Ils n’aiment pas danser. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!