Vestmik

et Tegevused   »   da Aktiviteter

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [tretten]

Aktiviteter

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Hv-- -av-r --rt-a? H___ l____ M______ H-a- l-v-r M-r-h-? ------------------ Hvad laver Martha? 0
Ta töötab büroos. Hu--a--ejde- -å-k-n--r. H__ a_______ p_ k______ H-n a-b-j-e- p- k-n-o-. ----------------------- Hun arbejder på kontor. 0
Ta töötab arvutiga. Hun -r---der ved-c--p--e-e-. H__ a_______ v__ c__________ H-n a-b-j-e- v-d c-m-u-e-e-. ---------------------------- Hun arbejder ved computeren. 0
Kus on Martha? H--- e-----t-a? H___ e_ M______ H-o- e- M-r-h-? --------------- Hvor er Martha? 0
Kinos. I--i---af--. I b_________ I b-o-r-f-n- ------------ I biografen. 0
Ta vaatab filmi. H-- s-- en-f---. H__ s__ e_ f____ H-n s-r e- f-l-. ---------------- Hun ser en film. 0
Mida Peter teeb? H-----a-er Pet-r? H___ l____ P_____ H-a- l-v-r P-t-r- ----------------- Hvad laver Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. H-n læ-e--p---niversit-t--. H__ l____ p_ u_____________ H-n l-s-r p- u-i-e-s-t-t-t- --------------------------- Han læser på universitetet. 0
Ta õpib keeli. Han l--er s--og. H__ l____ s_____ H-n l-s-r s-r-g- ---------------- Han læser sprog. 0
Kus on Peter? H--r-er -ete-? H___ e_ P_____ H-o- e- P-t-r- -------------- Hvor er Peter? 0
Kohvikus. P- --f-. P_ c____ P- c-f-. -------- På café. 0
Ta joob kohvi. Ha--d-ik--r ka-fe. H__ d______ k_____ H-n d-i-k-r k-f-e- ------------------ Han drikker kaffe. 0
Kus nad käia armastavad? H-o--kan--e --d--at--- -e-? H___ k__ d_ l___ a_ g_ h___ H-o- k-n d- l-d- a- g- h-n- --------------------------- Hvor kan de lide at gå hen? 0
Kontsertidel. Til ko-cert. T__ k_______ T-l k-n-e-t- ------------ Til koncert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. De--an g----lide-a----r- -us--. D_ k__ g___ l___ a_ h___ m_____ D- k-n g-d- l-d- a- h-r- m-s-k- ------------------------------- De kan godt lide at høre musik. 0
Kus nad käia ei armasta? Hvor k----e-i--e-l-d---- gå -e-? H___ k__ d_ i___ l___ a_ g_ h___ H-o- k-n d- i-k- l-d- a- g- h-n- -------------------------------- Hvor kan de ikke lide at gå hen? 0
Diskoteegis. P- d--k-tek. P_ d________ P- d-s-o-e-. ------------ På diskotek. 0
Neile ei meeldi tantsida. De-kan ik---l--e a-------. D_ k__ i___ l___ a_ d_____ D- k-n i-k- l-d- a- d-n-e- -------------------------- De kan ikke lide at danse. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!