Vestmik

et Tegevused   »   nl Activiteiten

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [dertien]

Activiteiten

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? W-- do-- -a----? W__ d___ M______ W-t d-e- M-r-h-? ---------------- Wat doet Martha? 0
Ta töötab büroos. Z-j -erk- o- k-nt---. Z__ w____ o_ k_______ Z-j w-r-t o- k-n-o-r- --------------------- Zij werkt op kantoor. 0
Ta töötab arvutiga. Zi- we-k- o-------m-ut--. Z__ w____ o_ d_ c________ Z-j w-r-t o- d- c-m-u-e-. ------------------------- Zij werkt op de computer. 0
Kus on Martha? W----------t--? W___ i_ M______ W-a- i- M-r-h-? --------------- Waar is Martha? 0
Kinos. I---- --os--o-. I_ d_ b________ I- d- b-o-c-o-. --------------- In de bioscoop. 0
Ta vaatab filmi. Zi- -ij-t ---r--en fi--. Z__ k____ n___ e__ f____ Z-j k-j-t n-a- e-n f-l-. ------------------------ Zij kijkt naar een film. 0
Mida Peter teeb? Wat--oe--P--e-? W__ d___ P_____ W-t d-e- P-t-r- --------------- Wat doet Peter? 0
Ta õpib ülikoolis. Hij st-d-e-t-a-- de u-i--r-i-ei-. H__ s_______ a__ d_ u____________ H-j s-u-e-r- a-n d- u-i-e-s-t-i-. --------------------------------- Hij studeert aan de universiteit. 0
Ta õpib keeli. H-j-st-dee----ale-. H__ s_______ t_____ H-j s-u-e-r- t-l-n- ------------------- Hij studeert talen. 0
Kus on Peter? Wa-- ---Pet-r? W___ i_ P_____ W-a- i- P-t-r- -------------- Waar is Peter? 0
Kohvikus. I- h------é. I_ h__ c____ I- h-t c-f-. ------------ In het café. 0
Ta joob kohvi. Hi- dri--t---f-i-. H__ d_____ k______ H-j d-i-k- k-f-i-. ------------------ Hij drinkt koffie. 0
Kus nad käia armastavad? Wa-r--aa---e-gr-ag-hee-? W___ g___ z_ g____ h____ W-a- g-a- z- g-a-g h-e-? ------------------------ Waar gaan ze graag heen? 0
Kontsertidel. Na---een----cer-. N___ e__ c_______ N-a- e-n c-n-e-t- ----------------- Naar een concert. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Zij---iste-en-gr--- n--r ------. Z__ l________ g____ n___ m______ Z-j l-i-t-r-n g-a-g n-a- m-z-e-. -------------------------------- Zij luisteren graag naar muziek. 0
Kus nad käia ei armasta? Wa-- gaan --j ni-- --aag--ee-? W___ g___ z__ n___ g____ h____ W-a- g-a- z-j n-e- g-a-g h-e-? ------------------------------ Waar gaan zij niet graag heen? 0
Diskoteegis. Na-- ---disco. N___ d_ d_____ N-a- d- d-s-o- -------------- Naar de disco. 0
Neile ei meeldi tantsida. Zij--a-sen-nie- g-a--. Z__ d_____ n___ g_____ Z-j d-n-e- n-e- g-a-g- ---------------------- Zij dansen niet graag. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!