Vestmik

et Tegevused   »   uk Види діяльності

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [тринадцять]

13 [trynadtsyatʹ]

Види діяльності

[Vydy diyalʹnosti]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Щ- --бить-М-рт-? Щ_ р_____ М_____ Щ- р-б-т- М-р-а- ---------------- Що робить Марта? 0
Shch- -o-yt--M--t-? S____ r_____ M_____ S-c-o r-b-t- M-r-a- ------------------- Shcho robytʹ Marta?
Ta töötab büroos. В----п-а-ю- в -----. В___ п_____ в о_____ В-н- п-а-ю- в о-і-і- -------------------- Вона працює в офісі. 0
V----p----yuy- v-ofisi. V___ p________ v o_____ V-n- p-a-s-u-e v o-i-i- ----------------------- Vona pratsyuye v ofisi.
Ta töötab arvutiga. Во-а-пра--є-з---омп’ют-ро-. В___ п_____ з_ к___________ В-н- п-а-ю- з- к-м-’-т-р-м- --------------------------- Вона працює за комп’ютером. 0
V-n- p-a-syu-- za --m-'--te---. V___ p________ z_ k____________ V-n- p-a-s-u-e z- k-m-'-u-e-o-. ------------------------------- Vona pratsyuye za komp'yuterom.
Kus on Martha? Де-Март-? Д_ М_____ Д- М-р-а- --------- Де Марта? 0
D- ----a? D_ M_____ D- M-r-a- --------- De Marta?
Kinos. У--і--. У к____ У к-н-. ------- У кіно. 0
U ----. U k____ U k-n-. ------- U kino.
Ta vaatab filmi. В-на-д--ит----ф-л-м. В___ д_______ ф_____ В-н- д-в-т-с- ф-л-м- -------------------- Вона дивиться фільм. 0
V-na---v------ filʹm. V___ d________ f_____ V-n- d-v-t-s-a f-l-m- --------------------- Vona dyvytʹsya filʹm.
Mida Peter teeb? Що-р--и-ь-П--р-? Щ_ р_____ П_____ Щ- р-б-т- П-т-о- ---------------- Що робить Петро? 0
Sh--o r-b--- P---o? S____ r_____ P_____ S-c-o r-b-t- P-t-o- ------------------- Shcho robytʹ Petro?
Ta õpib ülikoolis. В-н--ав-аєть-- - у---е-с-т--і. В__ н_________ в у____________ В-н н-в-а-т-с- в у-і-е-с-т-т-. ------------------------------ Він навчається в університеті. 0
V-n -a-chay---s-a v -n-ver--te--. V__ n____________ v u____________ V-n n-v-h-y-t-s-a v u-i-e-s-t-t-. --------------------------------- Vin navchayetʹsya v universyteti.
Ta õpib keeli. Він в--чає м-в-. В__ в_____ м____ В-н в-в-а- м-в-. ---------------- Він вивчає мови. 0
Vin-vy-ch-ye m-v-. V__ v_______ m____ V-n v-v-h-y- m-v-. ------------------ Vin vyvchaye movy.
Kus on Peter? Де-П--р-? Д_ П_____ Д- П-т-о- --------- Де Петро? 0
De-P----? D_ P_____ D- P-t-o- --------- De Petro?
Kohvikus. У --ф-. У к____ У к-ф-. ------- У кафе. 0
U -afe. U k____ U k-f-. ------- U kafe.
Ta joob kohvi. Ві- п-є-ка-у. В__ п__ к____ В-н п-є к-в-. ------------- Він п’є каву. 0
Vin -ʺ-e-k---. V__ p___ k____ V-n p-y- k-v-. -------------- Vin pʺye kavu.
Kus nad käia armastavad? Куди-во-- л-бл-ть -одит-? К___ в___ л______ х______ К-д- в-н- л-б-я-ь х-д-т-? ------------------------- Куди вони люблять ходити? 0
Kudy---n- --------ʹ --od-ty? K___ v___ l________ k_______ K-d- v-n- l-u-l-a-ʹ k-o-y-y- ---------------------------- Kudy vony lyublyatʹ khodyty?
Kontsertidel. Н--к-нц-р-и. Н_ к________ Н- к-н-е-т-. ------------ На концерти. 0
N--konts--t-. N_ k_________ N- k-n-s-r-y- ------------- Na kontserty.
Nad kuulavad meeleldi muusikat. В-н--лю--ят- с-ух-т- муз---. В___ л______ с______ м______ В-н- л-б-я-ь с-у-а-и м-з-к-. ---------------------------- Вони люблять слухати музику. 0
Vo---l-ub--a-- slu---ty -----u. V___ l________ s_______ m______ V-n- l-u-l-a-ʹ s-u-h-t- m-z-k-. ------------------------------- Vony lyublyatʹ slukhaty muzyku.
Kus nad käia ei armasta? К----в-ни -е-л-бл--ь ход-т-? К___ в___ н_ л______ х______ К-д- в-н- н- л-б-я-ь х-д-т-? ---------------------------- Куди вони не люблять ходити? 0
K--y von- -e--yu-----ʹ-kho-y--? K___ v___ n_ l________ k_______ K-d- v-n- n- l-u-l-a-ʹ k-o-y-y- ------------------------------- Kudy vony ne lyublyatʹ khodyty?
Diskoteegis. Н-----кот-ку. Н_ д_________ Н- д-с-о-е-у- ------------- На дискотеку. 0
Na --s-o--k-. N_ d_________ N- d-s-o-e-u- ------------- Na dyskoteku.
Neile ei meeldi tantsida. Вони--е-лю-лять---н-ю-ати. В___ н_ л______ т_________ В-н- н- л-б-я-ь т-н-ю-а-и- -------------------------- Вони не люблять танцювати. 0
Vo-y ----yub--a-ʹ -ant---va-y. V___ n_ l________ t___________ V-n- n- l-u-l-a-ʹ t-n-s-u-a-y- ------------------------------ Vony ne lyublyatʹ tantsyuvaty.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!