Vestmik

et Small Talk 3   »   nn Småprat 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [tjueto / to og tjue]

Småprat 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Rø-k----du? R______ d__ R-y-j-r d-? ----------- Røykjer du? 0
Varem jah. Eg--jorde -et f-r. E_ g_____ d__ f___ E- g-o-d- d-t f-r- ------------------ Eg gjorde det før. 0
Aga enam ma ei suitseta. M-- ---rø-k-e- i--------l--g-r. M__ e_ r______ i____ n_ l______ M-n e- r-y-j-r i-k-e n- l-n-e-. ------------------------------- Men eg røykjer ikkje no lenger. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? F-----r--- d-- -eg-a- eg-r-yk---? F_________ d__ d__ a_ e_ r_______ F-r-t-r-a- d-t d-g a- e- r-y-j-r- --------------------------------- Forstyrrar det deg at eg røykjer? 0
Ei, absoluutselt mitte. Nei d-, sl--- i--je. N__ d__ s____ i_____ N-i d-, s-e-t i-k-e- -------------------- Nei då, slett ikkje. 0
See ei häiri mind. Det --rs----a- meg--k-j-. D__ f_________ m__ i_____ D-t f-r-t-r-a- m-g i-k-e- ------------------------- Det forstyrrar meg ikkje. 0
Joote te midagi? V-l d-----n--o---d--k-e? V__ d_ h_ n___ å d______ V-l d- h- n-k- å d-i-k-? ------------------------ Vil du ha noko å drikke? 0
Üks konjak? Ein-ko-ja--? E__ k_______ E-n k-n-a-k- ------------ Ein konjakk? 0
Ei, pigem üks õlu. N-i- e--t-k he--er-ein-øl. N___ e_ t__ h_____ e__ ø__ N-i- e- t-k h-l-e- e-n ø-. -------------------------- Nei, eg tek heller ein øl. 0
Reisite te palju? R---e- d--m-kje? R_____ d_ m_____ R-i-e- d- m-k-e- ---------------- Reiser du mykje? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ja--d-- -- m--t-f--r---i-g---is-r. J__ d__ e_ m___ f_________________ J-, d-t e- m-s- f-r-e-n-n-s-e-s-r- ---------------------------------- Ja, det er mest forretningsreiser. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M-- n- -- -i på f--ie. M__ n_ e_ v_ p_ f_____ M-n n- e- v- p- f-r-e- ---------------------- Men no er vi på ferie. 0
On alles kuumus! S---a-m- det er! S_ v____ d__ e__ S- v-r-t d-t e-! ---------------- Så varmt det er! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. J---i ----e--det-v---el-----r-t. J__ i d__ e_ d__ v_______ v_____ J-, i d-g e- d-t v-r-e-e- v-r-t- -------------------------------- Ja, i dag er det verkeleg varmt. 0
Lähme rõdule. La--s---- u- ----a----g--. L_ o__ g_ u_ p_ b_________ L- o-s g- u- p- b-l-o-g-n- -------------------------- La oss gå ut på balkongen. 0
Homme on siin pidu. I--o-gon -r d----e-t --r. I m_____ e_ d__ f___ h___ I m-r-o- e- d-t f-s- h-r- ------------------------- I morgon er det fest her. 0
Tulete te ka? Kje- -- -g? K___ d_ ò__ K-e- d- ò-? ----------- Kjem de òg? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. J-, v- -r in-i--r--,--- --. J__ v_ e_ i_________ v_ ò__ J-, v- e- i-v-t-r-e- v- ò-. --------------------------- Ja, vi er inviterte, vi òg. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...