Vestmik

et Small Talk 3   »   de Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [zweiundzwanzig]

Small Talk 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? R---hen -i-? R______ S___ R-u-h-n S-e- ------------ Rauchen Sie? 0
Varem jah. F-ü--r--a. F_____ j__ F-ü-e- j-. ---------- Früher ja. 0
Aga enam ma ei suitseta. Ab-- --t-t------- -c--nic-t ---r. A___ j____ r_____ i__ n____ m____ A-e- j-t-t r-u-h- i-h n-c-t m-h-. --------------------------------- Aber jetzt rauche ich nicht mehr. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Stö----s---e,-w--- i-h rau-h-? S____ e_ S___ w___ i__ r______ S-ö-t e- S-e- w-n- i-h r-u-h-? ------------------------------ Stört es Sie, wenn ich rauche? 0
Ei, absoluutselt mitte. Nein,-ab--lu- ---h-. N____ a______ n_____ N-i-, a-s-l-t n-c-t- -------------------- Nein, absolut nicht. 0
See ei häiri mind. D-s-stört-m-ch ---h-. D__ s____ m___ n_____ D-s s-ö-t m-c- n-c-t- --------------------- Das stört mich nicht. 0
Joote te midagi? Tr--ke--------was? T______ S__ e_____ T-i-k-n S-e e-w-s- ------------------ Trinken Sie etwas? 0
Üks konjak? Ein---Co--ac? E____ C______ E-n-n C-g-a-? ------------- Einen Cognac? 0
Ei, pigem üks õlu. N-in- l-e-e- ein B-er. N____ l_____ e__ B____ N-i-, l-e-e- e-n B-e-. ---------------------- Nein, lieber ein Bier. 0
Reisite te palju? R--s-n--ie-vie-? R_____ S__ v____ R-i-e- S-e v-e-? ---------------- Reisen Sie viel? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ja--m-i---ns-si-d-das Geschä-t--ei--n. J__ m_______ s___ d__ G_______________ J-, m-i-t-n- s-n- d-s G-s-h-f-s-e-s-n- -------------------------------------- Ja, meistens sind das Geschäftsreisen. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. A--- --t-t -ache- -ir-hier U-----. A___ j____ m_____ w__ h___ U______ A-e- j-t-t m-c-e- w-r h-e- U-l-u-. ---------------------------------- Aber jetzt machen wir hier Urlaub. 0
On alles kuumus! W-- --r-ei-e -----! W__ f__ e___ H_____ W-s f-r e-n- H-t-e- ------------------- Was für eine Hitze! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. J-, -e--e-is- e--wi--li----e-ß. J__ h____ i__ e_ w_______ h____ J-, h-u-e i-t e- w-r-l-c- h-i-. ------------------------------- Ja, heute ist es wirklich heiß. 0
Lähme rõdule. G-h-- wir --- d-- Balk-n. G____ w__ a__ d__ B______ G-h-n w-r a-f d-n B-l-o-. ------------------------- Gehen wir auf den Balkon. 0
Homme on siin pidu. M----n-g--t-e- h-er-e-ne -a--y. M_____ g___ e_ h___ e___ P_____ M-r-e- g-b- e- h-e- e-n- P-r-y- ------------------------------- Morgen gibt es hier eine Party. 0
Tulete te ka? K---en--ie--u--? K_____ S__ a____ K-m-e- S-e a-c-? ---------------- Kommen Sie auch? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. J-, -i----nd-a--h----g-l--en. J__ w__ s___ a___ e__________ J-, w-r s-n- a-c- e-n-e-a-e-. ----------------------------- Ja, wir sind auch eingeladen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...