Vestmik

et Small Talk 3   »   fi Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [kaksikymmentäkaksi]

Small Talk 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Po-t--t----te? P_________ t__ P-l-a-t-k- t-? -------------- Poltatteko te? 0
Varem jah. E-----kyl-ä. E____ k_____ E-n-n k-l-ä- ------------ Ennen kyllä. 0
Aga enam ma ei suitseta. Mu-t- n-t----ä-e----ää po-ta. M____ n__ m___ e_ e___ p_____ M-t-a n-t m-n- e- e-ä- p-l-a- ----------------------------- Mutta nyt minä en enää polta. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Hä-r-tseekö --itä-j-s---l-an? H__________ t____ j__ p______ H-i-i-s-e-ö t-i-ä j-s p-l-a-? ----------------------------- Häiritseekö teitä jos poltan? 0
Ei, absoluutselt mitte. Ei, -hdottomas-- --. E__ e___________ e__ E-, e-d-t-o-a-t- e-. -------------------- Ei, ehdottomasti ei. 0
See ei häiri mind. Se -- h--tta---in-a. S_ e_ h______ m_____ S- e- h-i-t-a m-n-a- -------------------- Se ei haittaa minua. 0
Joote te midagi? Juotte-o-j-t--n? J_______ j______ J-o-t-k- j-t-i-? ---------------- Juotteko jotain? 0
Üks konjak? Konj-kki-? K_________ K-n-a-k-a- ---------- Konjakkia? 0
Ei, pigem üks õlu. Ei, mi---um--n-ol---a. E__ m_________ o______ E-, m-e-u-m-i- o-u-t-. ---------------------- Ei, mieluummin olutta. 0
Reisite te palju? Ma--us-a----o p-l---? M____________ p______ M-t-u-t-t-e-o p-l-o-? --------------------- Matkustatteko paljon? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. K---ä,-us----i-en--e-ov-t työ-a-koja. K_____ u_________ n_ o___ t__________ K-l-ä- u-e-m-i-e- n- o-a- t-ö-a-k-j-. ------------------------------------- Kyllä, useimmiten ne ovat työmatkoja. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Mutta-n-t o--m-e-tä-----lo-al-a. M____ n__ o_____ t_____ l_______ M-t-a n-t o-e-m- t-ä-l- l-m-l-a- -------------------------------- Mutta nyt olemme täällä lomalla. 0
On alles kuumus! Mik--k-u--u-! M___ k_______ M-k- k-u-u-s- ------------- Mikä kuumuus! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ky---, tän-ä-----oi-ein k-u--. K_____ t_____ o_ o_____ k_____ K-l-ä- t-n-ä- o- o-k-i- k-u-a- ------------------------------ Kyllä, tänään on oikein kuuma. 0
Lähme rõdule. Men-ä----ar-e-k--lle. M______ p____________ M-n-ä-n p-r-e-k-e-l-. --------------------- Mennään parvekkeelle. 0
Homme on siin pidu. Hu-menn--t----- -----l---. H_______ t_____ o_ b______ H-o-e-n- t-ä-l- o- b-l-e-. -------------------------- Huomenna täällä on bileet. 0
Tulete te ka? Tule-te-o -ek-n? T________ t_____ T-l-t-e-o t-k-n- ---------------- Tuletteko tekin? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Ky-l-,-m-idä---- -----k----t-u. K_____ m_____ o_ m___ k________ K-l-ä- m-i-ä- o- m-ö- k-t-u-t-. ------------------------------- Kyllä, meidät on myös kutsuttu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...