Vestmik

et Small Talk 3   »   sv Småprat 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [tjugotvå]

Småprat 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? R--er-n-? R____ n__ R-k-r n-? --------- Röker ni? 0
Varem jah. F--ut---. F____ j__ F-r-t j-. --------- Förut ja. 0
Aga enam ma ei suitseta. M-n-n--rök-- -a-----e--ä--r-. M__ n_ r____ j__ i___ l______ M-n n- r-k-r j-g i-t- l-n-r-. ----------------------------- Men nu röker jag inte längre. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Stör de--er -- jag r----? S___ d__ e_ o_ j__ r_____ S-ö- d-t e- o- j-g r-k-r- ------------------------- Stör det er om jag röker? 0
Ei, absoluutselt mitte. N-----nt--a-l-. N___ i___ a____ N-j- i-t- a-l-. --------------- Nej, inte alls. 0
See ei häiri mind. Det-stör-m---in--. D__ s___ m__ i____ D-t s-ö- m-g i-t-. ------------------ Det stör mig inte. 0
Joote te midagi? Vi-l--i ha -å-ot-a----ri-k-? V___ n_ h_ n____ a__ d______ V-l- n- h- n-g-t a-t d-i-k-? ---------------------------- Vill ni ha något att dricka? 0
Üks konjak? E- k-nja-? E_ k______ E- k-n-a-? ---------- En konjak? 0
Ei, pigem üks õlu. Ne------lr- -n-ö-. N___ h_____ e_ ö__ N-j- h-l-r- e- ö-. ------------------ Nej, hellre en öl. 0
Reisite te palju? Är n- m--k-t---e oc- -ese-? Ä_ n_ m_____ u__ o__ r_____ Ä- n- m-c-e- u-e o-h r-s-r- --------------------------- Är ni mycket ute och reser? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ja--för--e- m---a -r-de- a-f---r----. J__ f__ d__ m____ ä_ d__ a___________ J-, f-r d-t m-s-a ä- d-t a-f-r-r-s-r- ------------------------------------- Ja, för det mesta är det affärsresor. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Men n- -- v- på-s-me--er --r. M__ n_ ä_ v_ p_ s_______ h___ M-n n- ä- v- p- s-m-s-e- h-r- ----------------------------- Men nu är vi på semester här. 0
On alles kuumus! V--k-- -et-a! V_____ h_____ V-l-e- h-t-a- ------------- Vilken hetta! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ja,---ag-är -et-v---li-e- h-tt. J__ i___ ä_ d__ v________ h____ J-, i-a- ä- d-t v-r-l-g-n h-t-. ------------------------------- Ja, idag är det verkligen hett. 0
Lähme rõdule. V--g----t-på---lko-gen. V_ g__ u_ p_ b_________ V- g-r u- p- b-l-o-g-n- ----------------------- Vi går ut på balkongen. 0
Homme on siin pidu. Imor----är det---s- --r. I______ ä_ d__ f___ h___ I-o-g-n ä- d-t f-s- h-r- ------------------------ Imorgon är det fest här. 0
Tulete te ka? K----- -i --k--? K_____ n_ o_____ K-m-e- n- o-k-å- ---------------- Kommer ni också? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Ja--v---r o---- ---ju---. J__ v_ ä_ o____ i________ J-, v- ä- o-k-å i-b-u-n-. ------------------------- Ja, vi är också inbjudna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...