Vestmik

et Small Talk 3   »   da Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [toogtyve]

Small Talk 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Ry--r -u? R____ d__ R-g-r d-? --------- Ryger du? 0
Varem jah. J----a- --o-t det. J__ h__ g____ d___ J-g h-r g-o-t d-t- ------------------ Jeg har gjort det. 0
Aga enam ma ei suitseta. M-n--u r---- je---k-e-m--e. M__ n_ r____ j__ i___ m____ M-n n- r-g-r j-g i-k- m-r-. --------------------------- Men nu ryger jeg ikke mere. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Gen-rer de-----,-hvi- j-g ----r? G______ d__ d___ h___ j__ r_____ G-n-r-r d-t d-g- h-i- j-g r-g-r- -------------------------------- Generer det dig, hvis jeg ryger? 0
Ei, absoluutselt mitte. N-j, ab----t--k-e. N___ a______ i____ N-j- a-s-l-t i-k-. ------------------ Nej, absolut ikke. 0
See ei häiri mind. Det-----re- --g-ik--. D__ g______ m__ i____ D-t g-n-r-r m-g i-k-. --------------------- Det generer mig ikke. 0
Joote te midagi? T------e- a-----kke. T__ n____ a_ d______ T-g n-g-t a- d-i-k-. -------------------- Tag noget at drikke. 0
Üks konjak? En--og-ac? E_ c______ E- c-g-a-? ---------- En cognac? 0
Ei, pigem üks õlu. N-j,-h--l--e--- --. N___ h______ e_ ø__ N-j- h-l-e-e e- ø-. ------------------- Nej, hellere en øl. 0
Reisite te palju? R--s-- -u me-et? R_____ d_ m_____ R-j-e- d- m-g-t- ---------------- Rejser du meget? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. J-,--o----- m---e-----or----in-s-e-se. J__ f__ d__ m____ p_ f________________ J-, f-r d-t m-s-e p- f-r-e-n-n-s-e-s-. -------------------------------------- Ja, for det meste på forretningsrejse. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Men -u er-v- p- f--i-. M__ n_ e_ v_ p_ f_____ M-n n- e- v- p- f-r-e- ---------------------- Men nu er vi på ferie. 0
On alles kuumus! H-o--er h-r-varmt! H___ e_ h__ v_____ H-o- e- h-r v-r-t- ------------------ Hvor er her varmt! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. J-- ------er-det-v--k-lig v----. J__ i d__ e_ d__ v_______ v_____ J-, i d-g e- d-t v-r-e-i- v-r-t- -------------------------------- Ja, i dag er det virkelig varmt. 0
Lähme rõdule. L-d -s g- -d--- a--a---. L__ o_ g_ u_ p_ a_______ L-d o- g- u- p- a-t-n-n- ------------------------ Lad os gå ud på altanen. 0
Homme on siin pidu. I--or-e- er h-r-f---. I m_____ e_ h__ f____ I m-r-e- e- h-r f-s-. --------------------- I morgen er her fest. 0
Tulete te ka? K-mmer-d- --så? K_____ d_ o____ K-m-e- d- o-s-? --------------- Kommer du også? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. J-,-v- -r--g-å-i-vite---. J__ v_ e_ o___ i_________ J-, v- e- o-s- i-v-t-r-t- ------------------------- Ja, vi er også inviteret. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...