Vestmik

et Small Talk 3   »   sr Ћаскање 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [двадесет и два]

22 [dvadeset i dva]

Ћаскање 3

[Ćaskanje 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? П------ли? П_____ л__ П-ш-т- л-? ---------- Пушите ли? 0
Puš--e---? P_____ l__ P-š-t- l-? ---------- Pušite li?
Varem jah. Пр- -а. П__ д__ П-е д-. ------- Пре да. 0
Pre---. P__ d__ P-e d-. ------- Pre da.
Aga enam ma ei suitseta. Али ---а--и-- -- пушим. А__ с___ в___ н_ п_____ А-и с-д- в-ш- н- п-ш-м- ----------------------- Али сада више не пушим. 0
Al--s-da-v-še n----šim. A__ s___ v___ n_ p_____ A-i s-d- v-š- n- p-š-m- ----------------------- Ali sada više ne pušim.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? С-е-а--и --м ако-ја-пуш--? С____ л_ В__ а__ ј_ п_____ С-е-а л- В-м а-о ј- п-ш-м- -------------------------- Смета ли Вам ако ја пушим? 0
Sme---li V---a-- -a pu--m? S____ l_ V__ a__ j_ p_____ S-e-a l- V-m a-o j- p-š-m- -------------------------- Smeta li Vam ako ja pušim?
Ei, absoluutselt mitte. Н-,--п-ол-тн----. Н__ а________ н__ Н-, а-с-л-т-о н-. ----------------- Не, апсолутно не. 0
Ne- -p-ol--no--e. N__ a________ n__ N-, a-s-l-t-o n-. ----------------- Ne, apsolutno ne.
See ei häiri mind. Не---ет--м-. Н_ с____ м__ Н- с-е-а м-. ------------ Не смета ми. 0
Ne sm-t--m-. N_ s____ m__ N- s-e-a m-. ------------ Ne smeta mi.
Joote te midagi? Хоћ-т---- -о--ти -ешт-? Х_____ л_ п_____ н_____ Х-ћ-т- л- п-п-т- н-ш-о- ----------------------- Хоћете ли попити нешто? 0
H-će-- li----iti--eš-o? H_____ l_ p_____ n_____ H-c-e-e l- p-p-t- n-š-o- ------------------------ Hoćete li popiti nešto?
Üks konjak? Једа- --њ--? Ј____ к_____ Ј-д-н к-њ-к- ------------ Један коњак? 0
J-dan -o-j--? J____ k______ J-d-n k-n-a-? ------------- Jedan konjak?
Ei, pigem üks õlu. Не- ----је--ив-. Н__ р_____ п____ Н-, р-д-ј- п-в-. ---------------- Не, радије пиво. 0
N-, ra---------. N__ r_____ p____ N-, r-d-j- p-v-. ---------------- Ne, radije pivo.
Reisite te palju? П-ту--т- л- м---о? П_______ л_ м_____ П-т-ј-т- л- м-о-о- ------------------ Путујете ли много? 0
P--u-e-- li --o-o? P_______ l_ m_____ P-t-j-t- l- m-o-o- ------------------ Putujete li mnogo?
Jah, peamiselt on need tööreisid. Д-,---ћи-о- ---то --с--в-- путова-а. Д__ в______ с_ т_ п_______ п________ Д-, в-ћ-н-м с- т- п-с-о-н- п-т-в-њ-. ------------------------------------ Да, већином су то пословна путовања. 0
D---ve-́i-om su -- -o-l--na ---ova-j-. D__ v______ s_ t_ p_______ p_________ D-, v-c-i-o- s- t- p-s-o-n- p-t-v-n-a- -------------------------------------- Da, većinom su to poslovna putovanja.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Али-сад- смо-овд---- -о-и-ње--од-о-у. А__ с___ с__ о___ н_ г_______ о______ А-и с-д- с-о о-д- н- г-д-ш-е- о-м-р-. ------------------------------------- Али сада смо овде на годишњем одмору. 0
Al- -ada-----o-----a g---šn-e--od--ru. A__ s___ s__ o___ n_ g________ o______ A-i s-d- s-o o-d- n- g-d-š-j-m o-m-r-. -------------------------------------- Ali sada smo ovde na godišnjem odmoru.
On alles kuumus! Как-- вру-ина! К____ в_______ К-к-а в-у-и-а- -------------- Каква врућина! 0
Ka-v--v----i--! K____ v_______ K-k-a v-u-́-n-! --------------- Kakva vrućina!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Да,---н-с -е с---р-о-вр--е. Д__ д____ ј_ с______ в_____ Д-, д-н-с ј- с-в-р-о в-у-е- --------------------------- Да, данас је стварно вруће. 0
D-, -an-s-je ---ar-o vr--́e. D__ d____ j_ s______ v_____ D-, d-n-s j- s-v-r-o v-u-́-. ---------------------------- Da, danas je stvarno vruće.
Lähme rõdule. Хај-емо -а ба-к-н. Х______ н_ б______ Х-ј-е-о н- б-л-о-. ------------------ Хајдемо на балкон. 0
H-j--mo -a b--ko-. H______ n_ b______ H-j-e-o n- b-l-o-. ------------------ Hajdemo na balkon.
Homme on siin pidu. С--ра ће----е--ит--за-а-а. С____ ћ_ о___ б___ з______ С-т-а ћ- о-д- б-т- з-б-в-. -------------------------- Сутра ће овде бити забава. 0
Sut-a--́- o--e bi-i-za---a. S____ ć_ o___ b___ z______ S-t-a c-e o-d- b-t- z-b-v-. --------------------------- Sutra će ovde biti zabava.
Tulete te ka? Хоћ-те-л------ доћи-? Х_____ л_ и В_ д_____ Х-ћ-т- л- и В- д-ћ-?- --------------------- Хоћете ли и Ви доћи?? 0
Ho-́--e -i-i--i do--i?? H_____ l_ i V_ d_____ H-c-e-e l- i V- d-c-i-? ----------------------- Hoćete li i Vi doći??
Jah, me oleme ka kutsutud. Да- м--с---т---ђ- -озва--. Д__ м_ с__ т_____ п_______ Д-, м- с-о т-к-ђ- п-з-а-и- -------------------------- Да, ми смо такође позвани. 0
D-,-mi-sm--t-ko---pozva-i. D__ m_ s__ t_____ p_______ D-, m- s-o t-k-đ- p-z-a-i- -------------------------- Da, mi smo takođe pozvani.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...