Vestmik

et Small Talk 3   »   lt III (trečias) pokalbis

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [dvidešimt du]

III (trečias) pokalbis

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Ar rū-o--? A_ r______ A- r-k-t-? ---------- Ar rūkote? 0
Varem jah. Anksč--- ta-p ---kia--. A_______ t___ (________ A-k-č-a- t-i- (-ū-i-u-. ----------------------- Anksčiau taip (rūkiau). 0
Aga enam ma ei suitseta. Be----b-r -----ūka-. B__ d____ n_________ B-t d-b-r n-b-r-k-u- -------------------- Bet dabar neberūkau. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? A- j-m---etr-kdy-, --- r--y-i-? A_ j___ n_________ j__ r_______ A- j-m- n-t-u-d-s- j-i r-k-s-u- ------------------------------- Ar jums netrukdys, jei rūkysiu? 0
Ei, absoluutselt mitte. N-,-visa--ne. N__ v____ n__ N-, v-s-i n-. ------------- Ne, visai ne. 0
See ei häiri mind. Ta- m-n-----u-do. T__ m__ n________ T-i m-n n-t-u-d-. ----------------- Tai man netrukdo. 0
Joote te midagi? A--ko -or- išg---i--? A_ k_ n___ i_________ A- k- n-r- i-g-r-i-e- --------------------- Ar ko nors išgersite? 0
Üks konjak? G---k-nj---? G__ k_______ G-l k-n-a-o- ------------ Gal konjako? 0
Ei, pigem üks õlu. Ne,-g-riau alau-. N__ g_____ a_____ N-, g-r-a- a-a-s- ----------------- Ne, geriau alaus. 0
Reisite te palju? Ar-dau- --liauja--? A_ d___ k__________ A- d-u- k-l-a-j-t-? ------------------- Ar daug keliaujate? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ta--,---ugiaus----keli---u-v-r-lo-rei--l-i-. T____ d__________ k_______ v_____ r_________ T-i-, d-u-i-u-i-i k-l-a-j- v-r-l- r-i-a-a-s- -------------------------------------------- Taip, daugiausiai keliauju verslo reikalais. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. B----abar -mes)-č-a-a----o-a-jam-. B__ d____ (____ č__ a_____________ B-t d-b-r (-e-) č-a a-o-t-g-u-a-e- ---------------------------------- Bet dabar (mes) čia atostogaujame. 0
On alles kuumus! K----karšt-s! K___ k_______ K-k- k-r-t-s- ------------- Koks karštis! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ta-p- šiand-e- ti-rai ka-št-. T____ š_______ t_____ k______ T-i-, š-a-d-e- t-k-a- k-r-t-. ----------------------------- Taip, šiandien tikrai karšta. 0
Lähme rõdule. E-n-m- ---a--o--. E_____ į b_______ E-n-m- į b-l-o-ą- ----------------- Einame į balkoną. 0
Homme on siin pidu. Ryt-- -i---u----ka----s. R____ č__ b__ v_________ R-t-j č-a b-s v-k-r-l-s- ------------------------ Rytoj čia bus vakarėlis. 0
Tulete te ka? Ar-j-- ta-p---t a-e-sit-? A_ j__ t___ p__ a________ A- j-s t-i- p-t a-e-s-t-? ------------------------- Ar jūs taip pat ateisite? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. T---, me- -a-- p-t -s--e-pak---s-i - --- -aip p-- p-k----ė. T____ m__ t___ p__ e____ p________ / m__ t___ p__ p________ T-i-, m-s t-i- p-t e-a-e p-k-i-s-i / m-s t-i- p-t p-k-i-t-. ----------------------------------------------------------- Taip, mes taip pat esame pakviesti / mus taip pat pakvietė. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...