Vestmik

et Small Talk 3   »   it Small Talk / chiacchiere 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [ventidue]

Small Talk / chiacchiere 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Le--fu-a? L__ f____ L-i f-m-? --------- Lei fuma? 0
Varem jah. U------t---u--v-. U__ v____ f______ U-a v-l-a f-m-v-. ----------------- Una volta fumavo. 0
Aga enam ma ei suitseta. M- ------ -o----mo più. M_ a_____ n__ f___ p___ M- a-e-s- n-n f-m- p-ù- ----------------------- Ma adesso non fumo più. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? La -------o se fu-o? L_ d_______ s_ f____ L- d-s-u-b- s- f-m-? -------------------- La disturbo se fumo? 0
Ei, absoluutselt mitte. N----ffatt-. N__ a_______ N-, a-f-t-o- ------------ No, affatto. 0
See ei häiri mind. Non-mi-d-s-u-ba. N__ m_ d________ N-n m- d-s-u-b-. ---------------- Non mi disturba. 0
Joote te midagi? Be-e qu-lco-a? B___ q________ B-v- q-a-c-s-? -------------- Beve qualcosa? 0
Üks konjak? Un cogn--? U_ c______ U- c-g-a-? ---------- Un cognac? 0
Ei, pigem üks õlu. N-----u---st--u-a -----. N__ p________ u__ b_____ N-, p-u-t-s-o u-a b-r-a- ------------------------ No, piuttosto una birra. 0
Reisite te palju? Le--vi-g--- -ol-o? L__ v______ m_____ L-i v-a-g-a m-l-o- ------------------ Lei viaggia molto? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Sì--di s-lit- s--- vi-ggi -i---fari. S__ d_ s_____ s___ v_____ d_ a______ S-, d- s-l-t- s-n- v-a-g- d- a-f-r-. ------------------------------------ Sì, di solito sono viaggi di affari. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M- a----- --a-o-q-i--n v---n--. M_ a_____ s____ q__ i_ v_______ M- a-e-s- s-a-o q-i i- v-c-n-a- ------------------------------- Ma adesso siamo qui in vacanza. 0
On alles kuumus! Ch--a--! C__ a___ C-e a-a- -------- Che afa! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Sì,-o-gi f--ver--en-e --ld-. S__ o___ f_ v________ c_____ S-, o-g- f- v-r-m-n-e c-l-o- ---------------------------- Sì, oggi fa veramente caldo. 0
Lähme rõdule. A-d-a-o f-----su--b--c--e. A______ f____ s__ b_______ A-d-a-o f-o-i s-l b-l-o-e- -------------------------- Andiamo fuori sul balcone. 0
Homme on siin pidu. Do--n- c-è --a---s-a. D_____ c__ u__ f_____ D-m-n- c-è u-a f-s-a- --------------------- Domani c’è una festa. 0
Tulete te ka? C---ie-e a--h---e-? C_ v____ a____ L___ C- v-e-e a-c-e L-i- ------------------- Ci viene anche Lei? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. S------he ----s--mo---vit-t-. S__ a____ n__ s____ i________ S-, a-c-e n-i s-a-o i-v-t-t-. ----------------------------- Sì, anche noi siamo invitati. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...