Vestmik

et Small Talk 3   »   es Pequeñas Conversaciones 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [veintidós]

Pequeñas Conversaciones 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? ¿-u-a--u----)? ¿____ (_______ ¿-u-a (-s-e-)- -------------- ¿Fuma (usted)?
Varem jah. A-t-s-s-. A____ s__ A-t-s s-. --------- Antes sí.
Aga enam ma ei suitseta. Pe-o ah-ra -a -------. P___ a____ y_ n_ f____ P-r- a-o-a y- n- f-m-. ---------------------- Pero ahora ya no fumo.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? ¿Le--o-es----u- -um-? ¿__ m______ q__ f____ ¿-e m-l-s-a q-e f-m-? --------------------- ¿Le molesta que fume?
Ei, absoluutselt mitte. N---en a-solut-. N__ e_ a________ N-, e- a-s-l-t-. ---------------- No, en absoluto.
See ei häiri mind. No m--------a. N_ m_ m_______ N- m- m-l-s-a- -------------- No me molesta.
Joote te midagi? ¿Q----e-(-ste---be--r a--o? ¿______ (______ b____ a____ ¿-u-e-e (-s-e-) b-b-r a-g-? --------------------------- ¿Quiere (usted) beber algo?
Üks konjak? ¿Un--oñac? ¿__ c_____ ¿-n c-ñ-c- ---------- ¿Un coñac?
Ei, pigem üks õlu. No--p-e--ero un--cer---a. N__ p_______ u__ c_______ N-, p-e-i-r- u-a c-r-e-a- ------------------------- No, prefiero una cerveza.
Reisite te palju? ¿V--ja---sted- muc-o? ¿_____ (______ m_____ ¿-i-j- (-s-e-) m-c-o- --------------------- ¿Viaja (usted) mucho?
Jah, peamiselt on need tööreisid. Sí,-por --g-ci-s--a-ma--rí--de---- --ce-. S__ p__ n_______ l_ m______ d_ l__ v_____ S-, p-r n-g-c-o- l- m-y-r-a d- l-s v-c-s- ----------------------------------------- Sí, por negocios la mayoría de las veces.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Pe-o a--ra -sta-o- a-u--de-va-aci----. P___ a____ e______ a___ d_ v__________ P-r- a-o-a e-t-m-s a-u- d- v-c-c-o-e-. -------------------------------------- Pero ahora estamos aquí de vacaciones.
On alles kuumus! ¡-u- ---or! ¡___ c_____ ¡-u- c-l-r- ----------- ¡Qué calor!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Sí,--o- hac--r--l----e--uch--cal--. S__ h__ h___ r________ m____ c_____ S-, h-y h-c- r-a-m-n-e m-c-o c-l-r- ----------------------------------- Sí, hoy hace realmente mucho calor.
Lähme rõdule. S--ga----al-bal-ó-. S_______ a_ b______ S-l-a-o- a- b-l-ó-. ------------------- Salgamos al balcón.
Homme on siin pidu. Aq---h-br- u-a---e-t----ñ-na. A___ h____ u__ f_____ m______ A-u- h-b-á u-a f-e-t- m-ñ-n-. ----------------------------- Aquí habrá una fiesta mañana.
Tulete te ka? ¿--en-- ----d-s -ambi--? ¿______ u______ t_______ ¿-i-n-n u-t-d-s t-m-i-n- ------------------------ ¿Vienen ustedes también?
Jah, me oleme ka kutsutud. S-- noso--o- - --so---s --m-i-n-es---os in--t-dos-- i-v--a-as. S__ n_______ / n_______ t______ e______ i________ / i_________ S-, n-s-t-o- / n-s-t-a- t-m-i-n e-t-m-s i-v-t-d-s / i-v-t-d-s- -------------------------------------------------------------- Sí, nosotros / nosotras también estamos invitados / invitadas.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...