Vestmik

et Small Talk 3   »   bg Кратък разговор 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [двайсет и две]

22 [dvayset i dve]

Кратък разговор 3

[Kratyk razgovor 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Пушите --? П_____ л__ П-ш-т- л-? ---------- Пушите ли? 0
Pu---t--l-? P______ l__ P-s-i-e l-? ----------- Pushite li?
Varem jah. По--ано -а. П______ д__ П---а-о д-. ----------- По-рано да. 0
Po-r-n--d-. P______ d__ P---a-o d-. ----------- Po-rano da.
Aga enam ma ei suitseta. Н- -ега-вече -е-пуша. Н_ с___ в___ н_ п____ Н- с-г- в-ч- н- п-ш-. --------------------- Но сега вече не пуша. 0
No s-g- vec------p--ha. N_ s___ v____ n_ p_____ N- s-g- v-c-e n- p-s-a- ----------------------- No sega veche ne pusha.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Пречи ли --,------- п-ша? П____ л_ В__ а__ а_ п____ П-е-и л- В-, а-о а- п-ш-? ------------------------- Пречи ли Ви, ако аз пуша? 0
Pr-chi -i---, -k--a--pu--a? P_____ l_ V__ a__ a_ p_____ P-e-h- l- V-, a-o a- p-s-a- --------------------------- Prechi li Vi, ako az pusha?
Ei, absoluutselt mitte. Н-------ще---. Н__ в_____ н__ Н-, в-о-щ- н-. -------------- Не, въобще не. 0
Ne----o--h--- n-. N__ v________ n__ N-, v-o-s-c-e n-. ----------------- Ne, vyobshche ne.
See ei häiri mind. Тов- не -и-п--чи. Т___ н_ м_ п_____ Т-в- н- м- п-е-и- ----------------- Това не ми пречи. 0
T-va--- -i -rec-i. T___ n_ m_ p______ T-v- n- m- p-e-h-. ------------------ Tova ne mi prechi.
Joote te midagi? Щ--п---- л--н--о? Щ_ п____ л_ н____ Щ- п-е-е л- н-щ-? ----------------- Ще пиете ли нещо? 0
Shc-- ---t- ---n-s-cho? S____ p____ l_ n_______ S-c-e p-e-e l- n-s-c-o- ----------------------- Shche piete li neshcho?
Üks konjak? Ед-н к-н--? Е___ к_____ Е-и- к-н-к- ----------- Един коняк? 0
Ed-n-k-nya-? E___ k______ E-i- k-n-a-? ------------ Edin konyak?
Ei, pigem üks õlu. Не, пре-п-чи----бир-. Н__ п__________ б____ Н-, п-е-п-ч-т-м б-р-. --------------------- Не, предпочитам бира. 0
N-------po---t-m---r-. N__ p___________ b____ N-, p-e-p-c-i-a- b-r-. ---------------------- Ne, predpochitam bira.
Reisite te palju? Пъ---ате ли---о-о? П_______ л_ м_____ П-т-в-т- л- м-о-о- ------------------ Пътувате ли много? 0
P-t-v----l--mnog-? P_______ l_ m_____ P-t-v-t- l- m-o-o- ------------------ Pytuvate li mnogo?
Jah, peamiselt on need tööreisid. Д-,-оби-новено --к--ан--р-вк-. Д__ о_________ в к____________ Д-, о-и-н-в-н- в к-м-н-и-о-к-. ------------------------------ Да, обикновено в командировка. 0
Da, ob--noveno - --man--ro--a. D__ o_________ v k____________ D-, o-i-n-v-n- v k-m-n-i-o-k-. ------------------------------ Da, obiknoveno v komandirovka.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Но -ега-с---т----- -оч--ка. Н_ с___ с__ т__ н_ п_______ Н- с-г- с-е т-к н- п-ч-в-а- --------------------------- Но сега сме тук на почивка. 0
N- s--a-sme t-k-na p--h---a. N_ s___ s__ t__ n_ p________ N- s-g- s-e t-k n- p-c-i-k-. ---------------------------- No sega sme tuk na pochivka.
On alles kuumus! К--в---ега! К____ ж____ К-к-а ж-г-! ----------- Каква жега! 0
Kak-- z-eg-! K____ z_____ K-k-a z-e-a- ------------ Kakva zhega!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Да- ---с-на--ти-----горе--. Д__ д___ н_______ е г______ Д-, д-е- н-и-т-н- е г-р-щ-. --------------------------- Да, днес наистина е горещо. 0
Da---n-s n---tina-y--g-r-s----. D__ d___ n_______ y_ g_________ D-, d-e- n-i-t-n- y- g-r-s-c-o- ------------------------------- Da, dnes naistina ye goreshcho.
Lähme rõdule. Да---л-з---на --лко--. Д_ и______ н_ б_______ Д- и-л-з-м н- б-л-о-а- ---------------------- Да излезем на балкона. 0
Da-i-l-ze- -a--al-on-. D_ i______ n_ b_______ D- i-l-z-m n- b-l-o-a- ---------------------- Da izlezem na balkona.
Homme on siin pidu. У-----ук -е---- --р-и. У___ т__ щ_ и__ п_____ У-р- т-к щ- и-а п-р-и- ---------------------- Утре тук ще има парти. 0
U-r- t---sh-h----a p--ti. U___ t__ s____ i__ p_____ U-r- t-k s-c-e i-a p-r-i- ------------------------- Utre tuk shche ima parti.
Tulete te ka? Ще -ойд-----и --Вие? Щ_ д______ л_ и В___ Щ- д-й-е-е л- и В-е- -------------------- Ще дойдете ли и Вие? 0
Shch----y-e---li - ---? S____ d______ l_ i V___ S-c-e d-y-e-e l- i V-e- ----------------------- Shche doydete li i Vie?
Jah, me oleme ka kutsutud. Да----- ---- см- п-ка--н-. Д__ н__ с___ с__ п________ Д-, н-е с-щ- с-е п-к-н-н-. -------------------------- Да, ние също сме поканени. 0
Da- -ie -yshc-----e-p---ne-i. D__ n__ s______ s__ p________ D-, n-e s-s-c-o s-e p-k-n-n-. ----------------------------- Da, nie syshcho sme pokaneni.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...