Vestmik

et Small Talk 3   »   nl Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [tweeëntwintig]

Small Talk 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Rookt--? R____ u_ R-o-t u- -------- Rookt u? 0
Varem jah. V-o--e- wel. V______ w___ V-o-g-r w-l- ------------ Vroeger wel. 0
Aga enam ma ei suitseta. M-ar -- -o-- i-----t -eer. M___ n_ r___ i_ n___ m____ M-a- n- r-o- i- n-e- m-e-. -------------------------- Maar nu rook ik niet meer. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Stoo-- h-t -- --- -k --o-? S_____ h__ u_ a__ i_ r____ S-o-r- h-t u- a-s i- r-o-? -------------------------- Stoort het u, als ik rook? 0
Ei, absoluutselt mitte. Nee---b----ut-n--t. N___ a_______ n____ N-e- a-s-l-u- n-e-. ------------------- Nee, absoluut niet. 0
See ei häiri mind. D-t st-ort--i- -ie-. D__ s_____ m__ n____ D-t s-o-r- m-j n-e-. -------------------- Dat stoort mij niet. 0
Joote te midagi? D-inkt - i--s? D_____ u i____ D-i-k- u i-t-? -------------- Drinkt u iets? 0
Üks konjak? E-- -og---? E__ c______ E-n c-g-a-? ----------- Een cognac? 0
Ei, pigem üks õlu. N----li-ve- e-n -ie--j-. N___ l_____ e__ b_______ N-e- l-e-e- e-n b-e-t-e- ------------------------ Nee, liever een biertje. 0
Reisite te palju? Rei-- u--e-l? R____ u v____ R-i-t u v-e-? ------------- Reist u veel? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. J-- me----l------d-- -ake---ize-. J__ m______ z___ d__ z___________ J-, m-e-t-l z-j- d-t z-k-n-e-z-n- --------------------------------- Ja, meestal zijn dat zakenreizen. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M-ar-n- -i---w- -i---m-t-va-antie. M___ n_ z___ w_ h___ m__ v________ M-a- n- z-j- w- h-e- m-t v-k-n-i-. ---------------------------------- Maar nu zijn we hier met vakantie. 0
On alles kuumus! W-t---- h-tte! W__ e__ h_____ W-t e-n h-t-e- -------------- Wat een hitte! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ja- va----g-is ------h--hee-. J__ v______ i_ h__ e___ h____ J-, v-n-a-g i- h-t e-h- h-e-. ----------------------------- Ja, vandaag is het echt heet. 0
Lähme rõdule. Lat-n w--n-ar --- ------ -aa-. L____ w_ n___ h__ b_____ g____ L-t-n w- n-a- h-t b-l-o- g-a-. ------------------------------ Laten we naar het balkon gaan. 0
Homme on siin pidu. M-------s-hier een ----tje. M_____ i_ h___ e__ f_______ M-r-e- i- h-e- e-n f-e-t-e- --------------------------- Morgen is hier een feestje. 0
Tulete te ka? Ko-t-u -ok? K___ u o___ K-m- u o-k- ----------- Komt u ook? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. J-, -e -i-- o-- -it--n--igd. J__ w_ z___ o__ u___________ J-, w- z-j- o-k u-t-e-o-i-d- ---------------------------- Ja, we zijn ook uitgenodigd. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...