Vestmik

et Small Talk 3   »   ro Small talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [douăzeci şi doi]

Small talk 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Fumaţ-? F______ F-m-ţ-? ------- Fumaţi? 0
Varem jah. Înain-e---. Î______ d__ Î-a-n-e d-. ----------- Înainte da. 0
Aga enam ma ei suitseta. D-- acu- -u--ai -u-ez. D__ a___ n_ m__ f_____ D-r a-u- n- m-i f-m-z- ---------------------- Dar acum nu mai fumez. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? V--d---nj---ă- ---ă-fu-ez? V_ d__________ d___ f_____ V- d-r-n-e-z-, d-c- f-m-z- -------------------------- Vă deranjează, dacă fumez? 0
Ei, absoluutselt mitte. N---abs--u- ---o-. N__ a______ d_____ N-, a-s-l-t d-l-c- ------------------ Nu, absolut deloc. 0
See ei häiri mind. As-a -------e-----ază. A___ n_ m_ d__________ A-t- n- m- d-r-n-e-z-. ---------------------- Asta nu mă deranjează. 0
Joote te midagi? Beţ- ----? B___ c____ B-ţ- c-v-? ---------- Beţi ceva? 0
Üks konjak? Un--on--c? U_ c______ U- c-n-a-? ---------- Un coniac? 0
Ei, pigem üks õlu. N-,---i bi-e - bere. N__ m__ b___ o b____ N-, m-i b-n- o b-r-. -------------------- Nu, mai bine o bere. 0
Reisite te palju? Că-ători-- mult? C_________ m____ C-l-t-r-ţ- m-l-? ---------------- Călătoriţi mult? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. D-, d- ob-cei-------ă--tor-i--e--fa-eri. D__ d_ o_____ s___ c________ d_ a_______ D-, d- o-i-e- s-n- c-l-t-r-i d- a-a-e-i- ---------------------------------------- Da, de obicei sunt călătorii de afaceri. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. D-r---um--e--ac-m-a--i c-n-e--u-. D__ a___ n_ f____ a___ c_________ D-r a-u- n- f-c-m a-c- c-n-e-i-l- --------------------------------- Dar acum ne facem aici concediul. 0
On alles kuumus! Ce-că-d--ă! C_ c_______ C- c-l-u-ă- ----------- Ce căldură! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Da--a-tă---e-t--c--a--fo-r-- -a-d. D__ a_____ e___ c____ f_____ c____ D-, a-t-z- e-t- c-i-r f-a-t- c-l-. ---------------------------------- Da, astăzi este chiar foarte cald. 0
Lähme rõdule. S----rgem-p---alcon. S_ m_____ p_ b______ S- m-r-e- p- b-l-o-. -------------------- Să mergem pe balcon. 0
Homme on siin pidu. Mâ--- --c-- aic----petr---re. M____ f____ a___ o p_________ M-i-e f-c-m a-c- o p-t-e-e-e- ----------------------------- Mâine facem aici o petrecere. 0
Tulete te ka? V--i---şi-d-mn----a-tr-? V_____ ş_ d_____________ V-n-ţ- ş- d-m-e-v-a-t-ă- ------------------------ Veniţi şi dumneavoastră? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. D-, ş--n-- -u-t-m i-vi----. D__ ş_ n__ s_____ i________ D-, ş- n-i s-n-e- i-v-t-ţ-. --------------------------- Da, şi noi suntem invitaţi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...