Vestmik

et Small Talk 3   »   sl Kratek pogovor 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [dvaindvajset]

Kratek pogovor 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? A-i -a-i--? A__ k______ A-i k-d-t-? ----------- Ali kadite? 0
Varem jah. Ne-o- ---. N____ s___ N-k-č s-m- ---------- Nekoč sem. 0
Aga enam ma ei suitseta. Vend-----aj--e---dim -eč. V_____ z___ n_ k____ v___ V-n-a- z-a- n- k-d-m v-č- ------------------------- Vendar zdaj ne kadim več. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? A-i-va--moti, če-ka---? A__ v__ m____ č_ k_____ A-i v-s m-t-, č- k-d-m- ----------------------- Ali vas moti, če kadim? 0
Ei, absoluutselt mitte. N---ni-ako---------- abs---tno--e.) N__ n______ n__ (___ a________ n___ N-, n-k-k-r n-. (-e- a-s-l-t-o n-.- ----------------------------------- Ne, nikakor ne. (Ne, absolutno ne.) 0
See ei häiri mind. To--e--e----i. T_ m_ n_ m____ T- m- n- m-t-. -------------- To me ne moti. 0
Joote te midagi? B- k-- p---li? B_ k__ p______ B- k-j p-p-l-? -------------- Bi kaj popili? 0
Üks konjak? B- ---j-k? B_ k______ B- k-n-a-? ---------- Bi konjak? 0
Ei, pigem üks õlu. Ne,-ra----i e-- pi--. N__ r___ b_ e__ p____ N-, r-j- b- e-o p-v-. --------------------- Ne, raje bi eno pivo. 0
Reisite te palju? A-i-v--ik----tuje-e? A__ v_____ p________ A-i v-l-k- p-t-j-t-? -------------------- Ali veliko potujete? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Da, -eč-n--a--o t- p--l---a pot--anj-. D__ v_______ s_ t_ p_______ p_________ D-, v-č-n-m- s- t- p-s-o-n- p-t-v-n-a- -------------------------------------- Da, večinoma so to poslovna potovanja. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Vend-- -d-- --ka- p-----ljam- ---ust. V_____ z___ t____ p__________ d______ V-n-a- z-a- t-k-j p-e-i-l-a-o d-p-s-. ------------------------------------- Vendar zdaj tukaj preživljamo dopust. 0
On alles kuumus! K----a -ro--na! K_____ v_______ K-k-n- v-o-i-a- --------------- Kakšna vročina! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. J-,-da-e--j- r---v-oče. J__ d____ j_ r__ v_____ J-, d-n-s j- r-s v-o-e- ----------------------- Ja, danes je res vroče. 0
Lähme rõdule. P-j-im-----b---o-. P______ n_ b______ P-j-i-o n- b-l-o-. ------------------ Pojdimo na balkon. 0
Homme on siin pidu. Jutri-b- tu --b-v-. J____ b_ t_ z______ J-t-i b- t- z-b-v-. ------------------- Jutri bo tu zabava. 0
Tulete te ka? Bos-- ----l---udi -i? B____ p_____ t___ v__ B-s-e p-i-l- t-d- v-? --------------------- Boste prišli tudi vi? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. D-,----- -i smo po--bljen-. D__ t___ m_ s__ p__________ D-, t-d- m- s-o p-v-b-j-n-. --------------------------- Da, tudi mi smo povabljeni. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...