Vestmik

et Small Talk 3   »   no Småprat 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [tjueto]

Småprat 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? R--k-- d-? R_____ d__ R-y-e- d-? ---------- Røyker du? 0
Varem jah. Jeg-gjord- de- før. J__ g_____ d__ f___ J-g g-o-d- d-t f-r- ------------------- Jeg gjorde det før. 0
Aga enam ma ei suitseta. M-------r-y-er ik-e ---l-n-er. M__ j__ r_____ i___ n_ l______ M-n j-g r-y-e- i-k- n- l-n-e-. ------------------------------ Men jeg røyker ikke nå lenger. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Forst--r-- de- ----at--e---øyk-r? F_________ d__ d__ a_ j__ r______ F-r-t-r-e- d-t d-g a- j-g r-y-e-? --------------------------------- Forstyrrer det deg at jeg røyker? 0
Ei, absoluutselt mitte. N-- d-- ikke i de--h--- t--t. N__ d__ i___ i d__ h___ t____ N-i d-, i-k- i d-t h-l- t-t-. ----------------------------- Nei da, ikke i det hele tatt. 0
See ei häiri mind. D-- ---st---e--m-g----e. D__ f_________ m__ i____ D-t f-r-t-r-e- m-g i-k-. ------------------------ Det forstyrrer meg ikke. 0
Joote te midagi? Sk-l d- --ik---n-e? S___ d_ d_____ n___ S-a- d- d-i-k- n-e- ------------------- Skal du drikke noe? 0
Üks konjak? E--konja--? E_ k_______ E- k-n-a-k- ----------- En konjakk? 0
Ei, pigem üks õlu. N-i- je- tar hel-e--en øl. N___ j__ t__ h_____ e_ ø__ N-i- j-g t-r h-l-e- e- ø-. -------------------------- Nei, jeg tar heller en øl. 0
Reisite te palju? R-i-e--d- ---? R_____ d_ m___ R-i-e- d- m-e- -------------- Reiser du mye? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. J-, -e- er-mest f-r-etnin------e-. J__ d__ e_ m___ f_________________ J-, d-t e- m-s- f-r-e-n-n-s-e-s-r- ---------------------------------- Ja, det er mest forretningsreiser. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M-- n- -- ----- fe---. M__ n_ e_ v_ p_ f_____ M-n n- e- v- p- f-r-e- ---------------------- Men nå er vi på ferie. 0
On alles kuumus! Så v--m- -et---r! S_ v____ d__ v___ S- v-r-t d-t v-r- ----------------- Så varmt det var! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. J-- i --------et-v---el------m-. J__ i d__ e_ d__ v_______ v_____ J-, i d-g e- d-t v-r-e-i- v-r-t- -------------------------------- Ja, i dag er det virkelig varmt. 0
Lähme rõdule. La -ss -å ut-på-balko----. L_ o__ g_ u_ p_ b_________ L- o-s g- u- p- b-l-o-g-n- -------------------------- La oss gå ut på balkongen. 0
Homme on siin pidu. I-m-rg-n-er d-t-fest-he-. I m_____ e_ d__ f___ h___ I m-r-e- e- d-t f-s- h-r- ------------------------- I morgen er det fest her. 0
Tulete te ka? Kom-e- de-- og--? K_____ d___ o____ K-m-e- d-r- o-s-? ----------------- Kommer dere også? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Ja, vi-er -nvi--rt-----og-å . J__ v_ e_ i________ v_ o___ . J-, v- e- i-v-t-r-, v- o-s- . ----------------------------- Ja, vi er invitert, vi også . 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...