Vestmik

et Small Talk 3   »   ca Conversa 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [vint-i-dos]

Conversa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? F----vostè? F___ v_____ F-m- v-s-è- ----------- Fuma vostè? 0
Varem jah. A--n---sí. A_____ s__ A-a-s- s-. ---------- Abans, sí. 0
Aga enam ma ei suitseta. P-r- -r- j---- -u--. P___ a__ j_ n_ f____ P-r- a-a j- n- f-m-. -------------------- Però ara ja no fumo. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Li i-p-rta s- f-mo? L_ i______ s_ f____ L- i-p-r-a s- f-m-? ------------------- Li importa si fumo? 0
Ei, absoluutselt mitte. No,-no-ge-s. N__ n_ g____ N-, n- g-n-. ------------ No, no gens. 0
See ei häiri mind. N--------e--- -a-. N_ e_ m______ p___ N- e- m-l-s-a p-s- ------------------ No em molesta pas. 0
Joote te midagi? Q-- v-- --- -- -eure? Q__ v__ r__ d_ b_____ Q-e v-l r-s d- b-u-e- --------------------- Que vol res de beure? 0
Üks konjak? Un----y-c? U_ c______ U- c-n-a-? ---------- Un conyac? 0
Ei, pigem üks õlu. No----- ----- -n- --rv-s-. N__ m__ a____ u__ c_______ N-, m-s a-i-t u-a c-r-e-a- -------------------------- No, més aviat una cervesa. 0
Reisite te palju? Q-e --at-a---lt-v--t-? Q__ v_____ m___ v_____ Q-e v-a-j- m-l- v-s-è- ---------------------- Que viatja molt vostè? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Sí- -erò só- so-retot ---t--s--e-n-goci-. S__ p___ s__ s_______ v______ d_ n_______ S-, p-r- s-n s-b-e-o- v-a-g-s d- n-g-c-s- ----------------------------------------- Sí, però són sobretot viatges de negocis. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Però a-a f---vac-n--s. P___ a__ f__ v________ P-r- a-a f-m v-c-n-e-. ---------------------- Però ara fem vacances. 0
On alles kuumus! Qu--a c--or! Q____ c_____ Q-i-a c-l-r- ------------ Quina calor! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. S-----ui--a m---- -alor. S__ a___ f_ m____ c_____ S-, a-u- f- m-l-a c-l-r- ------------------------ Sí, avui fa molta calor. 0
Lähme rõdule. An-m al --lcó. A___ a_ b_____ A-e- a- b-l-ó- -------------- Anem al balcó. 0
Homme on siin pidu. D-m- -i-ha--à--n- --st-. D___ h_ h____ u__ f_____ D-m- h- h-u-à u-a f-s-a- ------------------------ Demà hi haurà una festa. 0
Tulete te ka? Q-- v-l ven-r t----? Q__ v__ v____ t_____ Q-e v-l v-n-r t-m-é- -------------------- Que vol venir també? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Sí---am---hi-som --n----ts. S__ t____ h_ s__ c_________ S-, t-m-é h- s-m c-n-i-a-s- --------------------------- Sí, també hi som convidats. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...