Vestmik

et Small Talk 3   »   af Geselsies 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [twee en twintig]

Geselsies 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? R-o- u? R___ u_ R-o- u- ------- Rook u? 0
Varem jah. Vro-r -a. V____ j__ V-o-r j-. --------- Vroër ja. 0
Aga enam ma ei suitseta. Ma-r--- ro-k --e-m--r----. M___ e_ r___ n__ m___ n___ M-a- e- r-o- n-e m-e- n-e- -------------------------- Maar ek rook nie meer nie. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Pla -i--- ---ek-----? P__ d__ u a_ e_ r____ P-a d-t u a- e- r-o-? --------------------- Pla dit u as ek rook? 0
Ei, absoluutselt mitte. N--- --a--ni-. N___ g___ n___ N-e- g-a- n-e- -------------- Nee, glad nie. 0
See ei häiri mind. Dit p-- -y-nie. D__ p__ m_ n___ D-t p-a m- n-e- --------------- Dit pla my nie. 0
Joote te midagi? D-i-- u --t-? D____ u i____ D-i-k u i-t-? ------------- Drink u iets? 0
Üks konjak? ’n-Br------n-j-e? ’_ B_____________ ’- B-a-d-w-n-j-e- ----------------- ’n Brandewyntjie? 0
Ei, pigem üks õlu. Nee- l-ew-r ’---i-r. N___ l_____ ’_ b____ N-e- l-e-e- ’- b-e-. -------------------- Nee, liewer ’n bier. 0
Reisite te palju? R-i--u --ie? R___ u b____ R-i- u b-i-? ------------ Reis u baie? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. J----e-stal-o- b--igh---r-i--. J__ m______ o_ b______________ J-, m-e-t-l o- b-s-g-e-d-e-s-. ------------------------------ Ja, meestal op besigheidreise. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M-ar-nou-is---s---er m-- --kan---. M___ n__ i_ o__ h___ m__ v________ M-a- n-u i- o-s h-e- m-t v-k-n-i-. ---------------------------------- Maar nou is ons hier met vakansie. 0
On alles kuumus! Dit--s-b--e wa-m! D__ i_ b___ w____ D-t i- b-i- w-r-! ----------------- Dit is baie warm! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. J-,--anda- -s d-- -esl---war-. J__ v_____ i_ d__ b_____ w____ J-, v-n-a- i- d-t b-s-i- w-r-. ------------------------------ Ja, vandag is dit beslis warm. 0
Lähme rõdule. K-- on- -a-- b-lkon t-e. K__ o__ g___ b_____ t___ K-m o-s g-a- b-l-o- t-e- ------------------------ Kom ons gaan balkon toe. 0
Homme on siin pidu. Daa- ---mô-- ’n--a-tyt----hi-r. D___ i_ m___ ’_ p________ h____ D-a- i- m-r- ’- p-r-y-j-e h-e-. ------------------------------- Daar is môre ’n partytjie hier. 0
Tulete te ka? K-m -----? K__ u o___ K-m u o-k- ---------- Kom u ook? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Ja,------a---o- --t------. J__ o__ w__ o__ u_________ J-, o-s w-s o-k u-t-e-o-i- -------------------------- Ja, ons was ook uitgenooi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...