Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   bs Prošlost modalnih glagola 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [osamdeset i osam]

Prošlost modalnih glagola 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Moj--in-n- h--e-e--- i--ati--a lutko-. M__ s__ n_ h_____ s_ i_____ s_ l______ M-j s-n n- h-j-d- s- i-r-t- s- l-t-o-. -------------------------------------- Moj sin ne htjede se igrati sa lutkom. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M-ja k----a--e h-j--e-i--at- fu-bal. M___ k_____ n_ h_____ i_____ f______ M-j- k-e-k- n- h-j-d- i-r-t- f-d-a-. ------------------------------------ Moja kćerka ne htjede igrati fudbal. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. M------na n- --j--e-igr--i---- s--m--m. M___ ž___ n_ h_____ i_____ š__ s_ m____ M-j- ž-n- n- h-j-d- i-r-t- š-h s- m-o-. --------------------------------------- Moja žena ne htjede igrati šah sa mnom. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M-ja dj--- ne-h--e--še---- --še----. M___ d____ n_ h_______ i__ u š______ M-j- d-e-a n- h-j-d-š- i-i u š-t-j-. ------------------------------------ Moja djeca ne htjedoše ići u šetnju. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. On- ne ---e---e --s--e-i-i---bu. O__ n_ h_______ p_________ s____ O-i n- h-j-d-š- p-s-r-m-t- s-b-. -------------------------------- Oni ne htjedoše pospremiti sobu. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. Oni-----tjedo------ ----eve-. O__ n_ h_______ i__ u k______ O-i n- h-j-d-š- i-i u k-e-e-. ----------------------------- Oni ne htjedoše ići u krevet. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. On ---s-j-d- -e--- ----ol-d. O_ n_ s_____ j____ s________ O- n- s-j-d- j-s-i s-a-o-e-. ---------------------------- On ne smjede jesti sladoled. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. On ---smjed---es-i--o--la--. O_ n_ s_____ j____ č________ O- n- s-j-d- j-s-i č-k-l-d-. ---------------------------- On ne smjede jesti čokoladu. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. On--e----e-----s-- b--b--e. O_ n_ s_____ j____ b_______ O- n- s-j-d- j-s-i b-m-o-e- --------------------------- On ne smjede jesti bombone. 0
Ma võisin midagi soovida. Ja ------- ------z--el----. J_ s______ n____ z_________ J- s-j-d-h n-š-o z-ž-l-e-i- --------------------------- Ja smjedoh nešto zaželjeti. 0
Ma võisin endale kleidi osta. J- sm-e-o- -upi-i se-i-ha--i--. J_ s______ k_____ s___ h_______ J- s-j-d-h k-p-t- s-b- h-l-i-u- ------------------------------- Ja smjedoh kupiti sebi haljinu. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. Ja----e--h-----i -eb---e----pr--i-u. J_ s______ u____ s___ j____ p_______ J- s-j-d-h u-e-i s-b- j-d-u p-a-i-u- ------------------------------------ Ja smjedoh uzeti sebi jednu pralinu. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Da-l---e -----o---ši-- - a--o-u? D_ l_ s_ s_____ p_____ u a______ D- l- s- s-j-l- p-š-t- u a-i-n-? -------------------------------- Da li se smjelo pušiti u avionu? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Da l--se -m-----piti-p-v----boln---? D_ l_ s_ s_____ p___ p___ u b_______ D- l- s- s-j-l- p-t- p-v- u b-l-i-i- ------------------------------------ Da li se smjelo piti pivo u bolnici? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? D--l--se s--e-o --v--t----a--------? D_ l_ s_ s_____ p______ p__ u h_____ D- l- s- s-j-l- p-v-s-i p-a u h-t-l- ------------------------------------ Da li se smjelo povesti psa u hotel? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. Dj-----u-z---r-jem---ra---ka-s-je-- -u-o o------va-i. D____ s_ z_ v______ p_______ s_____ d___ o_____ v____ D-e-a s- z- v-i-e-e p-a-n-k- s-j-l- d-g- o-t-t- v-n-. ----------------------------------------------------- Djeca su za vrijeme praznika smjela dugo ostati vani. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. S-j-la-s---- d-go--grati --d-or-š--. S_____ s_ s_ d___ i_____ u d________ S-j-l- s- s- d-g- i-r-t- u d-o-i-t-. ------------------------------------ Smjela su se dugo igrati u dvorištu. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. Smj--- -u-dugo ost--i -u--a. S_____ s_ d___ o_____ b_____ S-j-l- s- d-g- o-t-t- b-d-a- ---------------------------- Smjela su dugo ostati budna. 0

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...