Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   bs Prošlost modalnih glagola 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [osamdeset i osam]

Prošlost modalnih glagola 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. M-j--i- ---htje-- se -g---- s---ut--m. Moj sin ne htjede se igrati sa lutkom. M-j s-n n- h-j-d- s- i-r-t- s- l-t-o-. -------------------------------------- Moj sin ne htjede se igrati sa lutkom. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M------e-ka-n----jed--i-rat- -----l. Moja kćerka ne htjede igrati fudbal. M-j- k-e-k- n- h-j-d- i-r-t- f-d-a-. ------------------------------------ Moja kćerka ne htjede igrati fudbal. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. M-----e-a n- --j--- --r-t----h--- m-om. Moja žena ne htjede igrati šah sa mnom. M-j- ž-n- n- h-j-d- i-r-t- š-h s- m-o-. --------------------------------------- Moja žena ne htjede igrati šah sa mnom. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M--a --eca-n---t-e-o-------u ---n-u. Moja djeca ne htjedoše ići u šetnju. M-j- d-e-a n- h-j-d-š- i-i u š-t-j-. ------------------------------------ Moja djeca ne htjedoše ići u šetnju. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. O------h--ed--- -o--r-mi------u. Oni ne htjedoše pospremiti sobu. O-i n- h-j-d-š- p-s-r-m-t- s-b-. -------------------------------- Oni ne htjedoše pospremiti sobu. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. On- ne----e-oš- ići-u----v--. Oni ne htjedoše ići u krevet. O-i n- h-j-d-š- i-i u k-e-e-. ----------------------------- Oni ne htjedoše ići u krevet. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. On --------e----t- --ad-le-. On ne smjede jesti sladoled. O- n- s-j-d- j-s-i s-a-o-e-. ---------------------------- On ne smjede jesti sladoled. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. O--n- -m-----jes---čo-o----. On ne smjede jesti čokoladu. O- n- s-j-d- j-s-i č-k-l-d-. ---------------------------- On ne smjede jesti čokoladu. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. O- n- s--ede--e-t- b--b-n-. On ne smjede jesti bombone. O- n- s-j-d- j-s-i b-m-o-e- --------------------------- On ne smjede jesti bombone. 0
Ma võisin midagi soovida. J-----e--- n--to z----je--. Ja smjedoh nešto zaželjeti. J- s-j-d-h n-š-o z-ž-l-e-i- --------------------------- Ja smjedoh nešto zaželjeti. 0
Ma võisin endale kleidi osta. J----j-d-- kup-t--se-----lji-u. Ja smjedoh kupiti sebi haljinu. J- s-j-d-h k-p-t- s-b- h-l-i-u- ------------------------------- Ja smjedoh kupiti sebi haljinu. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. J- ---e--h-uz-ti--e-i jed-u p-a---u. Ja smjedoh uzeti sebi jednu pralinu. J- s-j-d-h u-e-i s-b- j-d-u p-a-i-u- ------------------------------------ Ja smjedoh uzeti sebi jednu pralinu. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Da-li--- s---l---u---i-u a-i---? Da li se smjelo pušiti u avionu? D- l- s- s-j-l- p-š-t- u a-i-n-? -------------------------------- Da li se smjelo pušiti u avionu? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? D- -i -- smj------ti ---- u-bo-ni--? Da li se smjelo piti pivo u bolnici? D- l- s- s-j-l- p-t- p-v- u b-l-i-i- ------------------------------------ Da li se smjelo piti pivo u bolnici? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? D-----se-s-je---pove----p-a-u-hote-? Da li se smjelo povesti psa u hotel? D- l- s- s-j-l- p-v-s-i p-a u h-t-l- ------------------------------------ Da li se smjelo povesti psa u hotel? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. Dj-c---u-za---i--m--pr--n--a -mje-a-du-o o--a-i---ni. Djeca su za vrijeme praznika smjela dugo ostati vani. D-e-a s- z- v-i-e-e p-a-n-k- s-j-l- d-g- o-t-t- v-n-. ----------------------------------------------------- Djeca su za vrijeme praznika smjela dugo ostati vani. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. Smj--- su--e --go--gr-ti - d-o-išt-. Smjela su se dugo igrati u dvorištu. S-j-l- s- s- d-g- i-r-t- u d-o-i-t-. ------------------------------------ Smjela su se dugo igrati u dvorištu. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. S--ela ----------ta-i--u---. Smjela su dugo ostati budna. S-j-l- s- d-g- o-t-t- b-d-a- ---------------------------- Smjela su dugo ostati budna. 0

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...