Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   nn Fortid av modale hjelpeverb 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [åttiåtte]

Fortid av modale hjelpeverb 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Son min --ll- i-k-e -ei-- -e--d----. S__ m__ v____ i____ l____ m__ d_____ S-n m-n v-l-e i-k-e l-i-e m-d d-k-a- ------------------------------------ Son min ville ikkje leike med dokka. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. Dot-----i -il-e ik--e-s-e-- --tba-l. D_____ m_ v____ i____ s____ f_______ D-t-e- m- v-l-e i-k-e s-e-e f-t-a-l- ------------------------------------ Dotter mi ville ikkje spele fotball. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. K--a-m--v---e -k--e-sp-le---ak- -e---e-. K___ m_ v____ i____ s____ s____ m__ m___ K-n- m- v-l-e i-k-e s-e-e s-a-k m-d m-g- ---------------------------------------- Kona mi ville ikkje spele sjakk med meg. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. Bor---m-n--v-l-e-ikkje-g--p--tu-. B____ m___ v____ i____ g_ p_ t___ B-r-a m-n- v-l-e i-k-e g- p- t-r- --------------------------------- Borna mine ville ikkje gå på tur. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. D-i -i-l----k-- -yd-- ---met ----. D__ v____ i____ r____ r_____ s____ D-i v-l-e i-k-e r-d-e r-m-e- s-t-. ---------------------------------- Dei ville ikkje rydde rommet sitt. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. D---v--le -k----le---- -e-. D__ v____ i____ l_____ s___ D-i v-l-e i-k-e l-g-j- s-g- --------------------------- Dei ville ikkje leggje seg. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. H---f--- i--j--l-----e-- --. H__ f___ i____ l__ å e__ i__ H-n f-k- i-k-e l-v å e-e i-. ---------------------------- Han fekk ikkje lov å ete is. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. Han -----i-kj----- ---te--jo--l-d-. H__ f___ i____ l__ å e__ s_________ H-n f-k- i-k-e l-v å e-e s-o-o-a-e- ----------------------------------- Han fekk ikkje lov å ete sjokolade. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. H-n -ekk-ikk-e-lov-----e d----. H__ f___ i____ l__ å e__ d_____ H-n f-k- i-k-e l-v å e-e d-o-s- ------------------------------- Han fekk ikkje lov å ete drops. 0
Ma võisin midagi soovida. Eg-f-kk-y----- -eg -o-o. E_ f___ y_____ m__ n____ E- f-k- y-s-j- m-g n-k-. ------------------------ Eg fekk ynskje meg noko. 0
Ma võisin endale kleidi osta. E- --kk-l-v---k-ø---me- e-- k----. E_ f___ l__ å k____ m__ e__ k_____ E- f-k- l-v å k-ø-e m-g e-n k-o-e- ---------------------------------- Eg fekk lov å kjøpe meg ein kjole. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. Eg---k--t- m-g --- ---kol-d-. E_ f___ t_ m__ e__ s_________ E- f-k- t- m-g e-n s-o-o-a-e- ----------------------------- Eg fekk ta meg ein sjokolade. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? F-kk du ---k-e på ----t? F___ d_ r_____ p_ f_____ F-k- d- r-y-j- p- f-y-t- ------------------------ Fekk du røykje på flyet? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? F--- du dri--- ø- -å sjukehus--? F___ d_ d_____ ø_ p_ s__________ F-k- d- d-i-k- ø- p- s-u-e-u-e-? -------------------------------- Fekk du drikke øl på sjukehuset? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? F-kk d---a------u---n--- --t--let? F___ d_ t_ m__ h_____ p_ h________ F-k- d- t- m-d h-n-e- p- h-t-l-e-? ---------------------------------- Fekk du ta med hunden på hotellet? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. I f-ri-n -ekk--o----l-- --l---v-r--l---e--t-. I f_____ f___ b____ l__ t__ å v___ l____ u___ I f-r-e- f-k- b-r-a l-v t-l å v-r- l-n-e u-e- --------------------------------------------- I ferien fekk borna lov til å vere lenge ute. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. D-i fek- le--e l-n-e på--la--en. D__ f___ l____ l____ p_ p_______ D-i f-k- l-i-e l-n-e p- p-a-s-n- -------------------------------- Dei fekk leike lenge på plassen. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. D-i---kk-v--e-le--e op--. D__ f___ v___ l____ o____ D-i f-k- v-r- l-n-e o-p-. ------------------------- Dei fekk vere lenge oppe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...