Vestmik

et Määrsõnad   »   bs Prilozi

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [stotina]

Prilozi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi v---j-d----- jo--n-k-da v__ j_____ – j__ n_____ v-ć j-d-o- – j-š n-k-d- ----------------------- već jednom – još nikada 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? J-s-- -i-v-- -ed----bi---u --r--nu? J____ l_ v__ j_____ b___ u B_______ J-s-e l- v-ć j-d-o- b-l- u B-r-i-u- ----------------------------------- Jeste li već jednom bili u Berlinu? 0
Ei, mitte kunagi. Ne--j-- -i-ada. N__ j__ n______ N-, j-š n-k-d-. --------------- Ne, još nikada. 0
keegi – mitte keegi ne-- ---iko n___ – n___ n-k- – n-k- ----------- neko – niko 0
Tunnete te siin kedagi? Po-na-e-e l---vdje n---g-? P________ l_ o____ n______ P-z-a-e-e l- o-d-e n-k-g-? -------------------------- Poznajete li ovdje nekoga? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Ne, j- n- ----ajem niko---ov-j-. N__ j_ n_ p_______ n_____ o_____ N-, j- n- p-z-a-e- n-k-g- o-d-e- -------------------------------- Ne, ja ne poznajem nikoga ovdje. 0
veel – mitte enam j-š-- ne-vi-e j__ – n_ v___ j-š – n- v-š- ------------- još – ne više 0
Jääte te veel kauaks siia? O---jete--- --š-dug- ov-je? O_______ l_ j__ d___ o_____ O-t-j-t- l- j-š d-g- o-d-e- --------------------------- Ostajete li još dugo ovdje? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. Ne--j- -- --ta-em v--e dug- -vd--. N__ j_ n_ o______ v___ d___ o_____ N-, j- n- o-t-j-m v-š- d-g- o-d-e- ---------------------------------- Ne, ja ne ostajem više dugo ovdje. 0
veel midagi – ei midagi j----e--- - niš---v--e j__ n____ – n____ v___ j-š n-š-o – n-š-a v-š- ---------------------- još nešto – ništa više 0
Soovite te veel midagi juua? Ž--i-e -i---- n--t----piti? Ž_____ l_ j__ n____ p______ Ž-l-t- l- j-š n-š-o p-p-t-? --------------------------- Želite li još nešto popiti? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N-, -- -- -el---ni--a -iš-. N__ j_ n_ ž____ n____ v____ N-, j- n- ž-l-m n-š-a v-š-. --------------------------- Ne, ja ne želim ništa više. 0
juba midagi – mitte veel već neš-----j---n-š-a v__ n____ – j__ n____ v-ć n-š-o – j-š n-š-a --------------------- već nešto – još ništa 0
Olete te juba midagi söönud? J-s------ve- --što--el-? J____ l_ v__ n____ j____ J-s-e l- v-ć n-š-o j-l-? ------------------------ Jeste li već nešto jeli? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. Ne---a jo--nis---n-š-- je-. N__ j_ j__ n____ n____ j___ N-, j- j-š n-s-m n-š-a j-o- --------------------------- Ne, ja još nisam ništa jeo. 0
veel keegi – mitte keegi j-- -e-o - -i-- -iše j__ n___ – n___ v___ j-š n-k- – n-k- v-š- -------------------- još neko – niko više 0
Soovib keegi veel kohvi? Žel- l--j-š-n--- -a--? Ž___ l_ j__ n___ k____ Ž-l- l- j-š n-k- k-f-? ---------------------- Želi li još neko kafu? 0
Ei, mitte keegi. Ne--n--o-više. N__ n___ v____ N-, n-k- v-š-. -------------- Ne, niko više. 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...