Vestmik

et Kellaajad   »   bs Sati

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [osam]

Sati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Vabandage! I-------!-/ -p-o----e! I________ / O_________ I-v-n-t-! / O-r-s-i-e- ---------------------- Izvinite! / Oprostite! 0
Kui palju kell on, palun? M-li- Vas- k--i----e -ati? M____ V___ k_____ j_ s____ M-l-m V-s- k-l-k- j- s-t-? -------------------------- Molim Vas, koliko je sati? 0
Suur tänu. M-----h---a! M____ h_____ M-o-o h-a-a- ------------ Mnogo hvala! 0
Kell on üks. J------e ---. J____ j_ s___ J-d-n j- s-t- ------------- Jedan je sat. 0
Kell on kaks. Dva su --ta. D__ s_ s____ D-a s- s-t-. ------------ Dva su sata. 0
Kell on kolm. Tr--su---ta. T__ s_ s____ T-i s- s-t-. ------------ Tri su sata. 0
Kell on neli. Č-tiri s---a-a. Č_____ s_ s____ Č-t-r- s- s-t-. --------------- Četiri su sata. 0
Kell on viis. Pet je s-t-. P__ j_ s____ P-t j- s-t-. ------------ Pet je sati. 0
Kell on kuus. Š----j- -a--. Š___ j_ s____ Š-s- j- s-t-. ------------- Šest je sati. 0
Kell on seitse. S-d-m--e -at-. S____ j_ s____ S-d-m j- s-t-. -------------- Sedam je sati. 0
Kell on kaheksa. O--m-je s-ti. O___ j_ s____ O-a- j- s-t-. ------------- Osam je sati. 0
Kell on üheksa. Dev-t-je ----. D____ j_ s____ D-v-t j- s-t-. -------------- Devet je sati. 0
Kell on kümme. D---- j------. D____ j_ s____ D-s-t j- s-t-. -------------- Deset je sati. 0
Kell on üksteist. Je-an------e sa--. J________ j_ s____ J-d-n-e-t j- s-t-. ------------------ Jedanaest je sati. 0
Kell on kaksteist. Dv--aes-----sa--. D_______ j_ s____ D-a-a-s- j- s-t-. ----------------- Dvanaest je sati. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. J---- --nu-- -ma---zd------ek-nd-. J____ m_____ i__ š_______ s_______ J-d-a m-n-t- i-a š-z-e-e- s-k-n-i- ---------------------------------- Jedna minuta ima šezdeset sekundi. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. J-------- -m- ---d--e- minu--. J____ s__ i__ š_______ m______ J-d-n s-t i-a š-z-e-e- m-n-t-. ------------------------------ Jedan sat ima šezdeset minuta. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Jed-n --n--m- d---e--t-i---t--i--a--. J____ d__ i__ d_______ i č_____ s____ J-d-n d-n i-a d-a-e-e- i č-t-r- s-t-. ------------------------------------- Jedan dan ima dvadeset i četiri sata. 0

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...