Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   bs Zavisne rečenice sa da li

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [devedeset i tri]

Zavisne rečenice sa da li

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N---n-m ---l- m- -n --l-. N_ z___ d_ l_ m_ o_ v____ N- z-a- d- l- m- o- v-l-. ------------------------- Ne znam da li me on voli. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ne zna- ---l--će -e-o-----titi. N_ z___ d_ l_ ć_ s_ o_ v_______ N- z-a- d- l- ć- s- o- v-a-i-i- ------------------------------- Ne znam da li će se on vratiti. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Ne --am-da--i----me--azva-i. N_ z___ d_ l_ ć_ m_ n_______ N- z-a- d- l- ć- m- n-z-a-i- ---------------------------- Ne znam da li će me nazvati. 0
Kas ta tõesti armastab mind? D-----o-------i--k ---i? D_ l_ o_ m___ i___ v____ D- l- o- m-n- i-a- v-l-? ------------------------ Da li on mene ipak voli? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? D- li -e se-------k-v-----i? D_ l_ ć_ s_ o_ i___ v_______ D- l- ć- s- o- i-a- v-a-i-i- ---------------------------- Da li će se on ipak vratiti? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? D---i -e-me--n i-ak---z--ti? D_ l_ ć_ m_ o_ i___ n_______ D- l- ć- m- o- i-a- n-z-a-i- ---------------------------- Da li će me on ipak nazvati? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. P--a- s--da--i--- mi-------me--. P____ s_ d_ l_ o_ m____ n_ m____ P-t-m s- d- l- o- m-s-i n- m-n-. -------------------------------- Pitam se da li on misli na mene. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Pi-am -e d---i ----ma -r-gu. P____ s_ d_ l_ o_ i__ d_____ P-t-m s- d- l- o- i-a d-u-u- ---------------------------- Pitam se da li on ima drugu. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. P--am--e ---l---- laže. P____ s_ d_ l_ o_ l____ P-t-m s- d- l- o- l-ž-. ----------------------- Pitam se da li on laže. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Mi-l- l--on -p-k n------? M____ l_ o_ i___ n_ m____ M-s-i l- o- i-a- n- m-n-? ------------------------- Misli li on ipak na mene? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Ima -i--n---ak-n----d---u? I__ l_ o_ i___ n___ d_____ I-a l- o- i-a- n-k- d-u-u- -------------------------- Ima li on ipak neku drugu? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? K-že-l--on-i-ak is--nu? K___ l_ o_ i___ i______ K-ž- l- o- i-a- i-t-n-? ----------------------- Kaže li on ipak istinu? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Su-n--m da -i -e-on-s-v--n--vo--. S______ d_ l_ m_ o_ s______ v____ S-m-j-m d- l- m- o- s-v-r-o v-l-. --------------------------------- Sumnjam da li me on stvarno voli. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Sumnjam--a-li će-mi-pi-a-i. S______ d_ l_ ć_ m_ p______ S-m-j-m d- l- ć- m- p-s-t-. --------------------------- Sumnjam da li će mi pisati. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Sum-j-m da-l--ć- me-ož-ni-i. S______ d_ l_ ć_ m_ o_______ S-m-j-m d- l- ć- m- o-e-i-i- ---------------------------- Sumnjam da li će me oženiti. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? D---- -- m-n- -tva--o-vol-? D_ l_ o_ m___ s______ v____ D- l- o- m-n- s-v-r-o v-l-? --------------------------- Da li on mene stvarno voli? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? D- ---će-mi-ip-k--i-a-i? D_ l_ ć_ m_ i___ p______ D- l- ć- m- i-a- p-s-t-? ------------------------ Da li će mi ipak pisati? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? D- -- će m- -p-k----n---? D_ l_ ć_ m_ i___ o_______ D- l- ć- m- i-a- o-e-i-i- ------------------------- Da li će me ipak oženiti? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...