Vestmik

et Sidesõnad 4   »   bs Veznici 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [devedeset i sedam]

Veznici 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. O--j--z-sp-o-i-k--j- t----i----b-- u--ju---. O_ j_ z_____ i___ j_ t________ b__ u________ O- j- z-s-a- i-k- j- t-l-v-z-r b-o u-l-u-e-. -------------------------------------------- On je zaspao iako je televizor bio uključen. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. On je-još os-ao- -a-o-je---ć-b-l- --sno. O_ j_ j__ o_____ i___ j_ v__ b___ k_____ O- j- j-š o-t-o- i-k- j- v-ć b-l- k-s-o- ---------------------------------------- On je još ostao, iako je već bilo kasno. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. On-nije d-šao---a-- --- s---o-ov-ril-. O_ n___ d_____ i___ s__ s_ d__________ O- n-j- d-š-o- i-k- s-o s- d-g-v-r-l-. -------------------------------------- On nije došao, iako smo se dogovorili. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T-l---z-- b-o u--ju-en. -p-k-s--o-e o--je z-sp--. T________ b__ u________ U_____ t___ o_ j_ z______ T-l-v-z-r b-o u-l-u-e-. U-r-o- t-m- o- j- z-s-a-. ------------------------------------------------- Televizor bio uključen. Uprkos tome on je zaspao. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Po----- -- v-ć ka-n-.-Up-ko---ome--- -- j-š o-tao. P______ j_ v__ k_____ U_____ t___ o_ j_ j__ o_____ P-s-a-o j- v-ć k-s-o- U-r-o- t-m- o- j- j-š o-t-o- -------------------------------------------------- Postalo je već kasno. Uprkos tome on je još ostao. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. Mi---- s--do-ov--i-i--U--k-----me o--n--e do-ao. M_ s__ s_ d__________ U_____ t___ o_ n___ d_____ M- s-o s- d-g-v-r-l-. U-r-o- t-m- o- n-j- d-š-o- ------------------------------------------------ Mi smo se dogovorili. Uprkos tome on nije došao. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. O- -oz- a------ak----ma v--ačk---o-v--u. O_ v___ a____ i___ n___ v______ d_______ O- v-z- a-t-, i-k- n-m- v-z-č-u d-z-o-u- ---------------------------------------- On vozi auto, iako nema vozačku dozvolu. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. O- v--- brz- i-k--je-uli----l--av-. O_ v___ b___ i___ j_ u____ k_______ O- v-z- b-z- i-k- j- u-i-a k-i-a-a- ----------------------------------- On vozi brzo iako je ulica klizava. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. O--voz--bi-i---i-k- -e p---n. O_ v___ b_____ i___ j_ p_____ O- v-z- b-c-k- i-k- j- p-j-n- ----------------------------- On vozi bicikl iako je pijan. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. O---em- --zač-u --zvo--- --r------m- on ---i-----. O_ n___ v______ d_______ U_____ t___ o_ v___ a____ O- n-m- v-z-č-u d-z-o-u- U-r-o- t-m- o- v-z- a-t-. -------------------------------------------------- On nema vozačku dozvolu. Uprkos tome on vozi auto. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Ulic- je---i-a-a- U--k-s--om--on--o-i-br-o. U____ j_ k_______ U_____ t___ o_ v___ b____ U-i-a j- k-i-a-a- U-r-o- t-m- o- v-z- b-z-. ------------------------------------------- Ulica je klizava. Uprkos tome on vozi brzo. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. O---e--ij-n.-U--k-s-tom- -n v-z- bic-kl. O_ j_ p_____ U_____ t___ o_ v___ b______ O- j- p-j-n- U-r-o- t-m- o- v-z- b-c-k-. ---------------------------------------- On je pijan. Uprkos tome on vozi bicikl. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. O-- n- ---a-- r-d-o --es---iako -- s--d---l-. O__ n_ n_____ r____ m_____ i___ j_ s_________ O-a n- n-l-z- r-d-o m-e-t- i-k- j- s-u-i-a-a- --------------------------------------------- Ona ne nalazi radno mjesto iako je studirala. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. On- -e -d- d-ktor--i-ko-i-a ----ve. O__ n_ i__ d______ i___ i__ b______ O-a n- i-e d-k-o-u i-k- i-a b-l-v-. ----------------------------------- Ona ne ide doktoru iako ima bolove. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. On- --p--e ---o-i----ne-- no-ca. O__ k_____ a___ i___ n___ n_____ O-a k-p-j- a-t- i-k- n-m- n-v-a- -------------------------------- Ona kupuje auto iako nema novca. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. On--j- s-u-ira--- U-rk-s ---- ne-na---i -ad-o mjesto. O__ j_ s_________ U_____ t___ n_ n_____ r____ m______ O-a j- s-u-i-a-a- U-r-o- t-m- n- n-l-z- r-d-o m-e-t-. ----------------------------------------------------- Ona je studirala. Uprkos tome ne nalazi radno mjesto. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. On---ma--ol------p---s --me ne--de ----o--. O__ i__ b______ U_____ t___ n_ i__ d_______ O-a i-a b-l-v-. U-r-o- t-m- n- i-e d-k-o-u- ------------------------------------------- Ona ima bolove. Uprkos tome ne ide doktoru. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. O-a nema nov--. Up---- --m- --- k--u-e----o. O__ n___ n_____ U_____ t___ o__ k_____ a____ O-a n-m- n-v-a- U-r-o- t-m- o-a k-p-j- a-t-. -------------------------------------------- Ona nema novca. Uprkos tome ona kupuje auto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bosna (1-100) MP3 bosna (1-100)
Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...