Vestmik

et vajama – tahtma   »   bs trebati – htjeti

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [šezdeset i devet]

trebati – htjeti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Ja--re-a- kre--t. Ja trebam krevet. J- t-e-a- k-e-e-. ----------------- Ja trebam krevet. 0
Ma tahan magada. Ja---ć---------. Ja hoću spavati. J- h-ć- s-a-a-i- ---------------- Ja hoću spavati. 0
Kas siin on voodit? I-a l--o--je--r--et? Ima li ovdje krevet? I-a l- o-d-e k-e-e-? -------------------- Ima li ovdje krevet? 0
Mul on vaja lampi. J- treb-m----pu. Ja trebam lampu. J- t-e-a- l-m-u- ---------------- Ja trebam lampu. 0
Ma tahan lugeda. J------ --t---. Ja hoću čitati. J- h-ć- č-t-t-. --------------- Ja hoću čitati. 0
Kas siin on lampi? Im- -i--vd-- -a--a? Ima li ovdje lampa? I-a l- o-d-e l-m-a- ------------------- Ima li ovdje lampa? 0
Mul on vaja telefoni. J- --e--- t-l-fon. Ja trebam telefon. J- t-e-a- t-l-f-n- ------------------ Ja trebam telefon. 0
Ma tahan helistada. Ja ho-----lef--i-a-i. Ja hoću telefonirati. J- h-ć- t-l-f-n-r-t-. --------------------- Ja hoću telefonirati. 0
Kas siin on telefoni? Im- li--v--e ---e-o-? Ima li ovdje telefon? I-a l- o-d-e t-l-f-n- --------------------- Ima li ovdje telefon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Ja-t--b-- jed-u ---eru. Ja trebam jednu kameru. J- t-e-a- j-d-u k-m-r-. ----------------------- Ja trebam jednu kameru. 0
Ma tahan pildistada. J---oću------r-fi-a-i. Ja hoću fotografisati. J- h-ć- f-t-g-a-i-a-i- ---------------------- Ja hoću fotografisati. 0
Kas siin on fotokaamerat? Ima l- ov------me--? Ima li ovdje kamera? I-a l- o-d-e k-m-r-? -------------------- Ima li ovdje kamera? 0
Mul on vaja arvutit. J--t--b-m k-m-j-te-. Ja trebam kompjuter. J- t-e-a- k-m-j-t-r- -------------------- Ja trebam kompjuter. 0
Ma tahan meili saata. J- h--- -- poš-l--m ---il. Ja hoću da pošaljem email. J- h-ć- d- p-š-l-e- e-a-l- -------------------------- Ja hoću da pošaljem email. 0
Kas siin on arvutit? Ima--- -v--e -ompj----? Ima li ovdje kompjuter? I-a l- o-d-e k-m-j-t-r- ----------------------- Ima li ovdje kompjuter? 0
Mul on vaja pastakat. Ja -re--- he--js-u--lo--u. Ja trebam hemijsku olovku. J- t-e-a- h-m-j-k- o-o-k-. -------------------------- Ja trebam hemijsku olovku. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Ja -oć- da---šem-n---o. Ja hoću da pišem nešto. J- h-ć- d- p-š-m n-š-o- ----------------------- Ja hoću da pišem nešto. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Im--l- --dje--ist pa--ra-- hem-j--a olo-k-? Ima li ovdje list papira i hemijska olovka? I-a l- o-d-e l-s- p-p-r- i h-m-j-k- o-o-k-? ------------------------------------------- Ima li ovdje list papira i hemijska olovka? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...