Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   da Modalverbernes datid 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [otteogfirs]

Modalverbernes datid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Min---------e ik-- leg- m-d---k-en. M__ s__ v____ i___ l___ m__ d______ M-n s-n v-l-e i-k- l-g- m-d d-k-e-. ----------------------------------- Min søn ville ikke lege med dukken. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. Mi- da-t-r----l- --k- s-ille -od-old. M__ d_____ v____ i___ s_____ f_______ M-n d-t-e- v-l-e i-k- s-i-l- f-d-o-d- ------------------------------------- Min datter ville ikke spille fodbold. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. Min--o---vi--- --ke-spil-- -kak me- mig. M__ k___ v____ i___ s_____ s___ m__ m___ M-n k-n- v-l-e i-k- s-i-l- s-a- m-d m-g- ---------------------------------------- Min kone ville ikke spille skak med mig. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M--e-bør---i-le ik-e-g- -- --r. M___ b___ v____ i___ g_ e_ t___ M-n- b-r- v-l-e i-k- g- e- t-r- ------------------------------- Mine børn ville ikke gå en tur. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. D--v--l- i-k--r-d-e--p ---vær-lset. D_ v____ i___ r____ o_ p_ v________ D- v-l-e i-k- r-d-e o- p- v-r-l-e-. ----------------------------------- De ville ikke rydde op på værelset. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. De-v--l- i-k- -å ----n-. D_ v____ i___ g_ i s____ D- v-l-e i-k- g- i s-n-. ------------------------ De ville ikke gå i seng. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. H-- -å-te-i-k- s-i-e-----s. H__ m____ i___ s____ e_ i__ H-n m-t-e i-k- s-i-e e- i-. --------------------------- Han måtte ikke spise en is. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. Han-m-t-- i--e spis- ch-k-la-e. H__ m____ i___ s____ c_________ H-n m-t-e i-k- s-i-e c-o-o-a-e- ------------------------------- Han måtte ikke spise chokolade. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. H-n-m---e-ikk- -pise -ols---. H__ m____ i___ s____ b_______ H-n m-t-e i-k- s-i-e b-l-j-r- ----------------------------- Han måtte ikke spise bolsjer. 0
Ma võisin midagi soovida. Je---åt-e--ns----ig--o-e-. J__ m____ ø____ m__ n_____ J-g m-t-e ø-s-e m-g n-g-t- -------------------------- Jeg måtte ønske mig noget. 0
Ma võisin endale kleidi osta. Jeg -å-t---øb---- -jole. J__ m____ k___ e_ k_____ J-g m-t-e k-b- e- k-o-e- ------------------------ Jeg måtte købe en kjole. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. J-- mått- --g- et s-ykke-fyld- -h----a-e. J__ m____ t___ e_ s_____ f____ c_________ J-g m-t-e t-g- e- s-y-k- f-l-t c-o-o-a-e- ----------------------------------------- Jeg måtte tage et stykke fyldt chokolade. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Må-te -- -yge-p- f-y-t? M____ d_ r___ p_ f_____ M-t-e d- r-g- p- f-y-t- ----------------------- Måtte du ryge på flyet? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? M-t---du dri-k--øl-p- s--e--set? M____ d_ d_____ ø_ p_ s_________ M-t-e d- d-i-k- ø- p- s-g-h-s-t- -------------------------------- Måtte du drikke øl på sygehuset? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? M-tte--- ta-- -unde- m-d p- ho--l---? M____ d_ t___ h_____ m__ p_ h________ M-t-e d- t-g- h-n-e- m-d p- h-t-l-e-? ------------------------------------- Måtte du tage hunden med på hotellet? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. I ---ien --tte -ør--n- bl-v- -æng- u-e. I f_____ m____ b______ b____ l____ u___ I f-r-e- m-t-e b-r-e-e b-i-e l-n-e u-e- --------------------------------------- I ferien måtte børnene blive længe ude. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. D-----------e l-n-e i -ård-n. D_ m____ l___ l____ i g______ D- m-t-e l-g- l-n-e i g-r-e-. ----------------------------- De måtte lege længe i gården. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. D---åt-e b-i-e -ænge o--e. D_ m____ b____ l____ o____ D- m-t-e b-i-e l-n-e o-p-. -------------------------- De måtte blive længe oppe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...