Vestmik

et Joogid   »   bs Napitci

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dvanaest]

Napitci

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Ma joon teed. J--pi-e--ča-. J_ p____ č___ J- p-j-m č-j- ------------- Ja pijem čaj. 0
Ma joon kohvi. J- -i--m--a-- --ka-u. J_ p____ k___ / k____ J- p-j-m k-f- / k-v-. --------------------- Ja pijem kafu / kavu. 0
Ma joon mineraalvett. Ja-pi-em--i----l------u. J_ p____ m________ v____ J- p-j-m m-n-r-l-u v-d-. ------------------------ Ja pijem mineralnu vodu. 0
Jood sa teed sidruniga? Pi--š li ti--a- -a---mu---? P____ l_ t_ č__ s_ l_______ P-j-š l- t- č-j s- l-m-n-m- --------------------------- Piješ li ti čaj sa limunom? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Pi--š -- ti----- -a š---r-m? P____ l_ t_ k___ s_ š_______ P-j-š l- t- k-f- s- š-ć-r-m- ---------------------------- Piješ li ti kafu sa šećerom? 0
Jood sa vett jääga? P-j-- -- -- v-du s--le-om? P____ l_ t_ v___ s_ l_____ P-j-š l- t- v-d- s- l-d-m- -------------------------- Piješ li ti vodu sa ledom? 0
Siin on pidu. O-d-e j--z---va. O____ j_ z______ O-d-e j- z-b-v-. ---------------- Ovdje je zabava. 0
Inimesed joovad šampust. L-udi--i-- šam-----c. L____ p___ š_________ L-u-i p-j- š-m-a-j-c- --------------------- Ljudi piju šampanjac. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. L-ud---------no-- pi-o. L____ p___ v___ i p____ L-u-i p-j- v-n- i p-v-. ----------------------- Ljudi piju vino i pivo. 0
Jood sa alkoholi? P-ješ--- ----lk-h-l? P____ l_ t_ a_______ P-j-š l- t- a-k-h-l- -------------------- Piješ li ti alkohol? 0
Jood sa viskit? Pij-š li ----isk-? P____ l_ t_ v_____ P-j-š l- t- v-s-i- ------------------ Piješ li ti viski? 0
Jood sa koolat rummiga? P-je---i ti------s-rum-m? P____ l_ t_ k___ s r_____ P-j-š l- t- k-l- s r-m-m- ------------------------- Piješ li ti kolu s rumom? 0
Mulle ei meeldi šampus. Ja-n- vo--- ša--anjac. J_ n_ v____ š_________ J- n- v-l-m š-m-a-j-c- ---------------------- Ja ne volim šampanjac. 0
Mulle ei meeldi vein. J---e v-l-- --no. J_ n_ v____ v____ J- n- v-l-m v-n-. ----------------- Ja ne volim vino. 0
Mulle ei meeldi õlu. J--------i- -iv-. J_ n_ v____ p____ J- n- v-l-m p-v-. ----------------- Ja ne volim pivo. 0
Beebile meeldib piim. Beba v-l----i-eko. B___ v___ m_______ B-b- v-l- m-i-e-o- ------------------ Beba voli mlijeko. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. D----- -oli -a-ao i --- od ----k-. D_____ v___ k____ i s__ o_ j______ D-j-t- v-l- k-k-o i s-k o- j-b-k-. ---------------------------------- Dijete voli kakao i sok od jabuke. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Žen---oli--ok-o- naran-že---so- ---g-e-p-ru--. Ž___ v___ s__ o_ n_______ i s__ o_ g__________ Ž-n- v-l- s-k o- n-r-n-ž- i s-k o- g-e-p-r-t-. ---------------------------------------------- Žena voli sok od narandže i sok od grejpfruta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bosna (1-100) MP3 bosna (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!