Vestmik

et Joogid   »   bs Napitci

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dvanaest]

Napitci

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Ma joon teed. Ja pi--m č--. Ja pijem čaj. J- p-j-m č-j- ------------- Ja pijem čaj. 0
Ma joon kohvi. Ja-p-je---af-------u. Ja pijem kafu / kavu. J- p-j-m k-f- / k-v-. --------------------- Ja pijem kafu / kavu. 0
Ma joon mineraalvett. J- --j-m m--e-alnu -o-u. Ja pijem mineralnu vodu. J- p-j-m m-n-r-l-u v-d-. ------------------------ Ja pijem mineralnu vodu. 0
Jood sa teed sidruniga? Pi-eš--i ti ča- s- -im---m? Piješ li ti čaj sa limunom? P-j-š l- t- č-j s- l-m-n-m- --------------------------- Piješ li ti čaj sa limunom? 0
Jood sa kohvi suhkruga? P-ješ l- ti---f--sa ---e---? Piješ li ti kafu sa šećerom? P-j-š l- t- k-f- s- š-ć-r-m- ---------------------------- Piješ li ti kafu sa šećerom? 0
Jood sa vett jääga? P--eš-li t- -odu sa-le---? Piješ li ti vodu sa ledom? P-j-š l- t- v-d- s- l-d-m- -------------------------- Piješ li ti vodu sa ledom? 0
Siin on pidu. O---e j- za-av-. Ovdje je zabava. O-d-e j- z-b-v-. ---------------- Ovdje je zabava. 0
Inimesed joovad šampust. L--d--pij- šampa--ac. Ljudi piju šampanjac. L-u-i p-j- š-m-a-j-c- --------------------- Ljudi piju šampanjac. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. Lj-di p--u-v--o----ivo. Ljudi piju vino i pivo. L-u-i p-j- v-n- i p-v-. ----------------------- Ljudi piju vino i pivo. 0
Jood sa alkoholi? Pi-eš--i-ti -l----l? Piješ li ti alkohol? P-j-š l- t- a-k-h-l- -------------------- Piješ li ti alkohol? 0
Jood sa viskit? P---š -i -i -----? Piješ li ti viski? P-j-š l- t- v-s-i- ------------------ Piješ li ti viski? 0
Jood sa koolat rummiga? P--e- ---t---ol- s --mom? Piješ li ti kolu s rumom? P-j-š l- t- k-l- s r-m-m- ------------------------- Piješ li ti kolu s rumom? 0
Mulle ei meeldi šampus. J--ne--o--m---mp----c. Ja ne volim šampanjac. J- n- v-l-m š-m-a-j-c- ---------------------- Ja ne volim šampanjac. 0
Mulle ei meeldi vein. Ja -----lim vin-. Ja ne volim vino. J- n- v-l-m v-n-. ----------------- Ja ne volim vino. 0
Mulle ei meeldi õlu. Ja -e -olim-p---. Ja ne volim pivo. J- n- v-l-m p-v-. ----------------- Ja ne volim pivo. 0
Beebile meeldib piim. Beba--o---m--jeko. Beba voli mlijeko. B-b- v-l- m-i-e-o- ------------------ Beba voli mlijeko. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Di---e-v----k-k-o-i so-----j--u--. Dijete voli kakao i sok od jabuke. D-j-t- v-l- k-k-o i s-k o- j-b-k-. ---------------------------------- Dijete voli kakao i sok od jabuke. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Žena---l- -ok -d ---a-dž--- so- ----r-------a. Žena voli sok od narandže i sok od grejpfruta. Ž-n- v-l- s-k o- n-r-n-ž- i s-k o- g-e-p-r-t-. ---------------------------------------------- Žena voli sok od narandže i sok od grejpfruta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!