Vestmik

et Minevik 2   »   bs Prošlost 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [osamdeset i dva]

Prošlost 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? J--i--i m---o-- -ora-a ---ti----n- -o-oć? Jesi li morao / morala zvati hitnu pomoć? J-s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i h-t-u p-m-ć- ----------------------------------------- Jesi li morao / morala zvati hitnu pomoć? 0
Pidid sa arsti kutsuma? J-s--l---orao-/ mo-ala------ d----r-? Jesi li morao / morala zvati doktora? J-s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i d-k-o-a- ------------------------------------- Jesi li morao / morala zvati doktora? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Jes- -i -ora----m-rala-z---i --l-----? Jesi li morao / morala zvati policiju? J-s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i p-l-c-j-? -------------------------------------- Jesi li morao / morala zvati policiju? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Im-te -i b-o---e-e--na- Up-avo sa- ga----o ------a. Imate li broj telefona? Upravo sam ga imao / imala. I-a-e l- b-o- t-l-f-n-? U-r-v- s-m g- i-a- / i-a-a- --------------------------------------------------- Imate li broj telefona? Upravo sam ga imao / imala. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. I--te ---a-res-?-U------s----- ---o - -ma--. Imate li adresu? Upravo sam je imao / imala. I-a-e l- a-r-s-? U-r-v- s-m j- i-a- / i-a-a- -------------------------------------------- Imate li adresu? Upravo sam je imao / imala. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Ima-e li----n-g-ad-- Upra-o --m-g- -ma--/---a--. Imate li plan grada? Upravo sam ga imao / imala. I-a-e l- p-a- g-a-a- U-r-v- s-m g- i-a- / i-a-a- ------------------------------------------------ Imate li plan grada? Upravo sam ga imao / imala. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. D- l--j--doš-- -a ----e--? O- n--- --g-- do-i n---ri--m-. Da li je došao na vrijeme? On nije mogao doći na vrijeme. D- l- j- d-š-o n- v-i-e-e- O- n-j- m-g-o d-ć- n- v-i-e-e- --------------------------------------------------------- Da li je došao na vrijeme? On nije mogao doći na vrijeme. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Je-li--r-n-šao-put? -n-n-je ------p-o-a----ut. Je li pronašao put? On nije mogao pronaći put. J- l- p-o-a-a- p-t- O- n-j- m-g-o p-o-a-i p-t- ---------------------------------------------- Je li pronašao put? On nije mogao pronaći put. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. D- ----- -e-on-ra--m-o? O- ------e--o-a------m---i. Da li te je on razumio? On me nije mogao razumjeti. D- l- t- j- o- r-z-m-o- O- m- n-j- m-g-o r-z-m-e-i- --------------------------------------------------- Da li te je on razumio? On me nije mogao razumjeti. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Zaš-o nis- mo-a--/ -o--a -o---n- ---j-m-? Zašto nisi mogao / mogla doći na vrijeme? Z-š-o n-s- m-g-o / m-g-a d-ć- n- v-i-e-e- ----------------------------------------- Zašto nisi mogao / mogla doći na vrijeme? 0
Miks sa teed ei leidnud? Zaš---nisi ----o-- mo-l--pron-ći-put? Zašto nisi mogao / mogla pronaći put? Z-š-o n-s- m-g-o / m-g-a p-o-a-i p-t- ------------------------------------- Zašto nisi mogao / mogla pronaći put? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Za--o-g- -i-- ------/ m--l- ra--m--t-? Zašto ga nisi mogao / mogla razumjeti? Z-š-o g- n-s- m-g-o / m-g-a r-z-m-e-i- -------------------------------------- Zašto ga nisi mogao / mogla razumjeti? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Ja -i-a---og-- - ---la---ći -- ---j-m-, je- n-j- bilo au-o---a. Ja nisam mogao / mogla doći na vrijeme, jer nije bilo autobusa. J- n-s-m m-g-o / m-g-a d-ć- n- v-i-e-e- j-r n-j- b-l- a-t-b-s-. --------------------------------------------------------------- Ja nisam mogao / mogla doći na vrijeme, jer nije bilo autobusa. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. J- n--am moga- - ----a--r-n-ć--p-t,---r ni--m i-a--p--n -ra-a. Ja nisam mogao / mogla pronaći put, jer nisam imao plan grada. J- n-s-m m-g-o / m-g-a p-o-a-i p-t- j-r n-s-m i-a- p-a- g-a-a- -------------------------------------------------------------- Ja nisam mogao / mogla pronaći put, jer nisam imao plan grada. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Ja--- n--a- mo--o-/-m--l- r--u-jet---j-r je-mu---a-b-la pre-lasna. Ja ga nisam mogao / mogla razumjeti, jer je muzika bila preglasna. J- g- n-s-m m-g-o / m-g-a r-z-m-e-i- j-r j- m-z-k- b-l- p-e-l-s-a- ------------------------------------------------------------------ Ja ga nisam mogao / mogla razumjeti, jer je muzika bila preglasna. 0
Ma pidin takso võtma. J--s-m --rao /-m--a-a----t--t----. Ja sam morao / morala uzeti taksi. J- s-m m-r-o / m-r-l- u-e-i t-k-i- ---------------------------------- Ja sam morao / morala uzeti taksi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ja -a--m-ra--- ---a-a --p--i--lan--r-da. Ja sam morao / morala kupiti plan grada. J- s-m m-r-o / m-r-l- k-p-t- p-a- g-a-a- ---------------------------------------- Ja sam morao / morala kupiti plan grada. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Ja -am--or-o / mor-----sk-j-č--i--adi-. Ja sam morao / morala isključiti radio. J- s-m m-r-o / m-r-l- i-k-j-č-t- r-d-o- --------------------------------------- Ja sam morao / morala isključiti radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!