Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   bs Voće i životne namirnice

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [petnaest]

Voće i životne namirnice

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Ja imam-jag---. J_ i___ j______ J- i-a- j-g-d-. --------------- Ja imam jagodu. 0
Mul on kiivi ja melon. Ja----m---vi i ---enicu. J_ i___ k___ i l________ J- i-a- k-v- i l-b-n-c-. ------------------------ Ja imam kivi i lubenicu. 0
Mul on apelsin ja greip. J- -mam-n--a--žu - ---j-fru-. J_ i___ n_______ i g_________ J- i-a- n-r-n-ž- i g-e-p-r-t- ----------------------------- Ja imam narandžu i grejpfrut. 0
Mul on õun ja mango. Ja--m-- -a--k- ----n--. J_ i___ j_____ i m_____ J- i-a- j-b-k- i m-n-o- ----------------------- Ja imam jabuku i mango. 0
Mul on banaan ja ananass. Ja-i--m --na-u - -nan-s. J_ i___ b_____ i a______ J- i-a- b-n-n- i a-a-a-. ------------------------ Ja imam bananu i ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. Ja--r---- ----u ---a-u. J_ p_____ v____ s______ J- p-a-i- v-ć-u s-l-t-. ----------------------- Ja pravim voćnu salatu. 0
Ma söön röstsaia. J- j-d-m --st. J_ j____ t____ J- j-d-m t-s-. -------------- Ja jedem tost. 0
Ma söön võiga röstsaia. Ja-j---m t-s--s -as----m. J_ j____ t___ s m________ J- j-d-m t-s- s m-s-a-e-. ------------------------- Ja jedem tost s maslacem. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. Ja-je--m -o-t-s m-sla-e- i ma--------. J_ j____ t___ s m_______ i m__________ J- j-d-m t-s- s m-s-a-e- i m-r-e-a-o-. -------------------------------------- Ja jedem tost s maslacem i marmeladom. 0
Ma söön võileiba. J- j-d-m s-n-v-č. J_ j____ s_______ J- j-d-m s-n-v-č- ----------------- Ja jedem sendvič. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Ja--e--m-s-ndvi- s-m----ri-om. J_ j____ s______ s m__________ J- j-d-m s-n-v-č s m-r-a-i-o-. ------------------------------ Ja jedem sendvič s margarinom. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. J--j-de--se-d--č-s m---ari--- i ---a--jzo-. J_ j____ s______ s m_________ i p__________ J- j-d-m s-n-v-č s m-r-a-i-o- i p-r-d-j-o-. ------------------------------------------- Ja jedem sendvič s margarinom i paradajzom. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. M--tre-am---------/ -r--------že. M_ t______ h_____ / k____ i r____ M- t-e-a-o h-j-b- / k-u-a i r-ž-. --------------------------------- Mi trebamo hljeba / kruha i riže. 0
Meil on vaja kala ja steike. Mi-treb--o-rib--i odr--ke. M_ t______ r___ i o_______ M- t-e-a-o r-b- i o-r-s-e- -------------------------- Mi trebamo ribu i odreske. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. M--t-e--m- ---- - špagete. M_ t______ p___ i š_______ M- t-e-a-o p-c- i š-a-e-e- -------------------------- Mi trebamo picu i špagete. 0
Mida meil veel vaja on? Št- još -reb--o? Š__ j__ t_______ Š-a j-š t-e-a-o- ---------------- Šta još trebamo? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. Mi---------mrkvu-i -ar--ajz-z--s--u. M_ t______ m____ i p_______ z_ s____ M- t-e-a-o m-k-u i p-r-d-j- z- s-p-. ------------------------------------ Mi trebamo mrkvu i paradajz za supu. 0
Kus asub kauplus? Gd----e------m-rke-? G___ j_ s___________ G-j- j- s-p-r-a-k-t- -------------------- Gdje je supermarket? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bosna (1-100) MP3 bosna (1-100)
Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!