Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   eo Is-tempo de la modalverboj 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [okdek ok]

Is-tempo de la modalverboj 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Mia fil---- v-li- p---u--. M__ f___ n_ v____ p_______ M-a f-l- n- v-l-s p-p-u-i- -------------------------- Mia filo ne volis pupludi. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. Mia f----- ---v-li--fu-ba--u-i. M__ f_____ n_ v____ f__________ M-a f-l-n- n- v-l-s f-t-a-l-d-. ------------------------------- Mia filino ne volis futballudi. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. Mia-ed-i-o--e-v---s---k-u-i ku--mi. M__ e_____ n_ v____ ŝ______ k__ m__ M-a e-z-n- n- v-l-s ŝ-k-u-i k-n m-. ----------------------------------- Mia edzino ne volis ŝakludi kun mi. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M--- ge----j-ne v-li---ro--n-. M___ g______ n_ v____ p_______ M-a- g-f-l-j n- v-l-s p-o-e-i- ------------------------------ Miaj gefiloj ne volis promeni. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. I-i -e----i- o--igi-la-ĉ--br-n. I__ n_ v____ o_____ l_ ĉ_______ I-i n- v-l-s o-d-g- l- ĉ-m-r-n- ------------------------------- Ili ne volis ordigi la ĉambron. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. I---------i--e---ti--. I__ n_ v____ e________ I-i n- v-l-s e-l-t-ĝ-. ---------------------- Ili ne volis enlitiĝi. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. Li ne-----is--a-ĝi-g---i---n. L_ n_ r_____ m____ g_________ L- n- r-j-i- m-n-i g-a-i-ĵ-n- ----------------------------- Li ne rajtis manĝi glaciaĵon. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. Li-n--rajt---m-n-i--o--lad--. L_ n_ r_____ m____ ĉ_________ L- n- r-j-i- m-n-i ĉ-k-l-d-n- ----------------------------- Li ne rajtis manĝi ĉokoladon. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. Li----r-jtis -a-ĝ---on----jn. L_ n_ r_____ m____ b_________ L- n- r-j-i- m-n-i b-n-o-o-n- ----------------------------- Li ne rajtis manĝi bonbonojn. 0
Ma võisin midagi soovida. Mi r--t-s -----i -on --- m-. M_ r_____ d_____ i__ p__ m__ M- r-j-i- d-z-r- i-n p-r m-. ---------------------------- Mi rajtis deziri ion por mi. 0
Ma võisin endale kleidi osta. Mi-r-j-i--a-e-i--o----p-- --. M_ r_____ a____ r____ p__ m__ M- r-j-i- a-e-i r-b-n p-r m-. ----------------------------- Mi rajtis aĉeti robon por mi. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. Mi ra--i- pr--- -ra-i--- -or-mi. M_ r_____ p____ p_______ p__ m__ M- r-j-i- p-e-i p-a-i-o- p-r m-. -------------------------------- Mi rajtis preni pralinon por mi. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Ĉ--vi-raj--- --m---- ---avi-d-l-? Ĉ_ v_ r_____ f___ e_ l_ a________ Ĉ- v- r-j-i- f-m- e- l- a-i-d-l-? --------------------------------- Ĉu vi rajtis fumi en la aviadilo? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Ĉ- -- raj--s --in-- bieron -n -- --s--t-l-? Ĉ_ v_ r_____ t_____ b_____ e_ l_ h_________ Ĉ- v- r-j-i- t-i-k- b-e-o- e- l- h-s-i-a-o- ------------------------------------------- Ĉu vi rajtis trinki bieron en la hospitalo? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? Ĉ- v- ra-t----u--re----a--u---- -- la-h--e--n? Ĉ_ v_ r_____ k_______ l_ h_____ e_ l_ h_______ Ĉ- v- r-j-i- k-n-r-n- l- h-n-o- e- l- h-t-l-n- ---------------------------------------------- Ĉu vi rajtis kunpreni la hundon en la hotelon? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. Du- -a ferioj-l- i-fanoj ra-t---l---e res---e----r-. D__ l_ f_____ l_ i______ r_____ l____ r____ e_______ D-m l- f-r-o- l- i-f-n-j r-j-i- l-n-e r-s-i e-s-e-e- ---------------------------------------------------- Dum la ferioj la infanoj rajtis longe resti ekstere. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. I-i ra--i--longe-lud- -n--- -orto. I__ r_____ l____ l___ e_ l_ k_____ I-i r-j-i- l-n-e l-d- e- l- k-r-o- ---------------------------------- Ili rajtis longe ludi en la korto. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. I-i ra-tis lo------s--------. I__ r_____ l____ r____ v_____ I-i r-j-i- l-n-e r-s-i v-k-j- ----------------------------- Ili rajtis longe resti vekaj. 0

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...