Vestmik

et Diskoteegis   »   bs U diskoteci

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [četrdeset i šest]

U diskoteci

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Da--- je--j---o------dn-? D_ l_ j_ m_____ s________ D- l- j- m-e-t- s-o-o-n-? ------------------------- Da li je mjesto slobodno? 0
Kas ma võin teiega istuda? M-gu -----est- -- -as? M___ l_ s_____ d_ V___ M-g- l- s-e-t- d- V-s- ---------------------- Mogu li sjesti do Vas? 0
Meeleldi. Ra-o. R____ R-d-. ----- Rado. 0
Kuidas teile muusika meeldib? K--- Vam -e-s-iđ---uzika? K___ V__ s_ s____ m______ K-k- V-m s- s-i-a m-z-k-? ------------------------- Kako Vam se sviđa muzika? 0
Veidi valju. M-----e ----lasn-. M___ j_ p_________ M-l- j- p-e-l-s-a- ------------------ Malo je preglasna. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Ali ---- -vir- ----im--o-r-. A__ b___ s____ s_____ d_____ A-i b-n- s-i-a s-s-i- d-b-o- ---------------------------- Ali bend svira sasvim dobro. 0
Kas te käite tihti siin? Jes-- l- čes-o---d-e? J____ l_ č____ o_____ J-s-e l- č-s-o o-d-e- --------------------- Jeste li često ovdje? 0
Ei, see on esimene kord. Ne----- -e ---i-p--. N__ o__ j_ p___ p___ N-, o-o j- p-v- p-t- -------------------- Ne, ovo je prvi put. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ja---š-n-k------s-- b-o----i---o-dj-. J_ j__ n_____ n____ b__ / b___ o_____ J- j-š n-k-d- n-s-m b-o / b-l- o-d-e- ------------------------------------- Ja još nikada nisam bio / bila ovdje. 0
Kas te tantsite? P-ešete-l-? P______ l__ P-e-e-e l-? ----------- Plešete li? 0
Hiljem võib-olla. M-žd- --s----. M____ k_______ M-ž-a k-s-i-e- -------------- Možda kasnije. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. J- ne---a---a-----br--p-es-ti. J_ n_ z___ t___ d____ p_______ J- n- z-a- t-k- d-b-o p-e-a-i- ------------------------------ Ja ne znam tako dobro plesati. 0
See on väga lihtne. T- -- v--- j--n-stavno. T_ j_ v___ j___________ T- j- v-l- j-d-o-t-v-o- ----------------------- To je vrlo jednostavno. 0
Ma näitan teile. J- ću---m-poka-ati. J_ ć_ V__ p________ J- ć- V-m p-k-z-t-. ------------------- Ja ću Vam pokazati. 0
Ei, parem mõni teine kord. Ne, ----je-d---- pu-. N__ r_____ d____ p___ N-, r-d-j- d-u-i p-t- --------------------- Ne, radije drugi put. 0
Ootate te kedagi? Ček--e-li -e----? Č_____ l_ n______ Č-k-t- l- n-k-g-? ----------------- Čekate li nekoga? 0
Jah, oma poiss-sõpra. D-, --g----j-t----. D__ m__ p__________ D-, m-g p-i-a-e-j-. ------------------- Da, mog prijatelja. 0
Sealt tagant ta tulebki! En- -a t-m--i-a -ola--! E__ g_ t___ i__ d______ E-o g- t-m- i-a d-l-z-! ----------------------- Eno ga tamo iza dolazi! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bosna (1-100) MP3 bosna (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!