Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   bs Prisvojne zamjenice 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [šezdeset i sedam]

Prisvojne zamjenice 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
prillid naočale n______ n-o-a-e ------- naočale 0
Ta unustas oma prillid. O-----z-boravio -v-j----oč-le. O_ j_ z________ s____ n_______ O- j- z-b-r-v-o s-o-e n-o-a-e- ------------------------------ On je zaboravio svoje naočale. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? M- -----s------a-č-le? M_ g___ s_ m_ n_______ M- g-j- s- m- n-o-a-e- ---------------------- Ma gdje su mu naočale? 0
kell sat s__ s-t --- sat 0
Ta kell on katki. Njego---at -- ---v----. N_____ s__ j_ p________ N-e-o- s-t j- p-k-a-e-. ----------------------- Njegov sat je pokvaren. 0
Kell ripub seinal. Sa- -i----a-zi-u. S__ v___ n_ z____ S-t v-s- n- z-d-. ----------------- Sat visi na zidu. 0
pass p--oš p____ p-s-š ----- pasoš 0
Ta kaotas enda passi. On-j- izg-b-o-sv-- p--o-. O_ j_ i______ s___ p_____ O- j- i-g-b-o s-o- p-s-š- ------------------------- On je izgubio svoj pasoš. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Gd-e-j- -n-- n------p--o-? G___ j_ o___ n_____ p_____ G-j- j- o-d- n-e-o- p-s-š- -------------------------- Gdje je onda njegov pasoš? 0
nad – nende o-- – n--h-v-/-------a - n--ho-o o__ – n_____ / n______ / n______ o-i – n-i-o- / n-i-o-a / n-i-o-o -------------------------------- oni – njihov / njihova / njihovo 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. D-e---ne-m-gu-n-ći-n-i-o---r-dit-lj-. D____ n_ m___ n___ n______ r_________ D-e-a n- m-g- n-ć- n-i-o-e r-d-t-l-e- ------------------------------------- Djeca ne mogu naći njihove roditelje. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! A-i e-- do-a-e-nj----- -o-it---i! A__ e__ d_____ n______ r_________ A-i e-o d-l-z- n-i-o-i r-d-t-l-i- --------------------------------- Ali eto dolaze njihovi roditelji! 0
Teie – teie V- – Vaš-/--a-a-/ Vaše V_ – V__ / V___ / V___ V- – V-š / V-š- / V-š- ---------------------- Vi – Vaš / Vaša / Vaše 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Kakvo -e ---o-Vaše -utov----,-go---------i---? K____ j_ b___ V___ p_________ g________ M_____ K-k-o j- b-l- V-š- p-t-v-n-e- g-s-o-i-e M-l-r- ---------------------------------------------- Kakvo je bilo Vaše putovanje, gospodine Miler? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Gd----e -aša-ž---- -o--odin- Mile-? G___ j_ V___ ž____ g________ M_____ G-j- j- V-š- ž-n-, g-s-o-i-e M-l-r- ----------------------------------- Gdje je Vaša žena, gospodine Miler? 0
Teie – teie Vi-–-V-š /-V-ša / V-še V_ – V__ / V___ / V___ V- – V-š / V-š- / V-š- ---------------------- Vi – Vaš / Vaša / Vaše 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? K--v- j- -i-----š- --t-va---, g-s--đo-S-h-i-t? K____ j_ b___ V___ p_________ g______ S_______ K-k-o j- b-l- V-š- p-t-v-n-e- g-s-o-o S-h-i-t- ---------------------------------------------- Kakvo je bilo Vaše putovanje, gospođo Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Gdje------š-muž,-g-s---o--c-midt? G___ j_ V__ m___ g______ S_______ G-j- j- V-š m-ž- g-s-o-o S-h-i-t- --------------------------------- Gdje je Vaš muž, gospođo Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bosna (1-100) MP3 bosna (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!