Vestmik

et Sisseostud   »   bs Kupovina

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [pedeset i četiri]

Kupovina

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. J- že--m ---i-- p-kl-n. J_ ž____ k_____ p______ J- ž-l-m k-p-t- p-k-o-. ----------------------- Ja želim kupiti poklon. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A-- --šta-pre--š-----p-. A__ n____ p______ s_____ A-i n-š-a p-e-i-e s-u-o- ------------------------ Ali ništa previše skupo. 0
Võib-olla käekott? I-a-- -i mo-d- --šnu? I____ l_ m____ t_____ I-a-e l- m-ž-a t-š-u- --------------------- Imate li možda tašnu? 0
Millist värvi te soovite? Ko-- b--u-ž--i-e? K___ b___ ž______ K-j- b-j- ž-l-t-? ----------------- Koju boju želite? 0
Musta, pruuni või valget? C-n-----a---i-i bije-u? C____ b____ i__ b______ C-n-, b-a-n i-i b-j-l-? ----------------------- Crnu, braon ili bijelu? 0
Suurt või väikest? V-li---i------u? V_____ i__ m____ V-l-k- i-i m-l-? ---------------- Veliku ili malu? 0
Tohin ma seda korra vaadata? M-g- li vi--eti -v-? M___ l_ v______ o___ M-g- l- v-d-e-i o-u- -------------------- Mogu li vidjeti ovu? 0
Kas see on nahast? Je-li -n---d-kože? J_ l_ o__ o_ k____ J- l- o-a o- k-ž-? ------------------ Je li ona od kože? 0
Või on ta kunstmaterjalist? I---j---d----št--k-g-ma-erij--a? I__ j_ o_ v_________ m__________ I-i j- o- v-e-t-č-o- m-t-r-j-l-? -------------------------------- Ili je od vještačkog materijala? 0
Nahast loomulikult. N--a-no- od----e. N_______ o_ k____ N-r-v-o- o- k-ž-. ----------------- Naravno, od kože. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. To -e--ar--i-- -ob-- k---i--t. T_ j_ n_______ d____ k________ T- j- n-r-č-t- d-b-r k-a-i-e-. ------------------------------ To je naročito dobar kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. A -ašn- -a----s-- pov--jna. A t____ j_ z_____ p________ A t-š-a j- z-i-t- p-v-l-n-. --------------------------- A tašna ja zaista povoljna. 0
See meeldib mulle. O-a-m---- -vi-a. O__ m_ s_ s_____ O-a m- s- s-i-a- ---------------- Ova mi se sviđa. 0
Ma võtan selle. O-u ---u--t-. O__ ć_ u_____ O-u ć- u-e-i- ------------- Ovu ću uzeti. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? M-gu li--e ev-----l-o -amije--t-? M___ l_ j_ e_________ z__________ M-g- l- j- e-e-t-a-n- z-m-j-n-t-? --------------------------------- Mogu li je eventualno zamijeniti? 0
Loomulikult. P-dra-u-i--va-s-. P____________ s__ P-d-a-u-i-e-a s-. ----------------- Podrazumijeva se. 0
Me pakime ta kingina ära. Z------ać-mo-j----o--ok--n. Z___________ j_ k__ p______ Z-p-k-v-ć-m- j- k-o p-k-o-. --------------------------- Zapakovaćemo je kao poklon. 0
Kassa on sealpool. T-m- pre-- j- b-ag----. T___ p____ j_ b________ T-m- p-e-o j- b-a-a-n-. ----------------------- Tamo preko je blagajna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bosna (1-100) MP3 bosna (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...