Vestmik

et Töö   »   bs Raditi

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [pedeset i pet]

Raditi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Š---s-e ---zani-anj-? Š__ s__ p_ z_________ Š-a s-e p- z-n-m-n-u- --------------------- Šta ste po zanimanju? 0
Mu mees on arst. M-j m-- je----zan----ju--o-t-r. M__ m__ j_ p_ z________ d______ M-j m-ž j- p- z-n-m-n-u d-k-o-. ------------------------------- Moj muž je po zanimanju doktor. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. J- rad-m--------d-og---e-e-- -a- -e-icin--a-ses---. J_ r____ p___ r_____ v______ k__ m_________ s______ J- r-d-m p-l- r-d-o- v-e-e-a k-o m-d-c-n-k- s-s-r-. --------------------------------------------------- Ja radim pola radnog vremena kao medicinska sestra. 0
Varsti saame me pensionit. Us---o će-o d-bit- -en---u. U_____ ć___ d_____ p_______ U-k-r- ć-m- d-b-t- p-n-i-u- --------------------------- Uskoro ćemo dobiti penziju. 0
Kuid maksud on kõrged. A-i ------ezi-vi-oki. A__ s_ p_____ v______ A-i s- p-r-z- v-s-k-. --------------------- Ali su porezi visoki. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. I--d--vs-ven- -s-gu-a-j- j-----oko. I z__________ o_________ j_ v______ I z-r-v-t-e-o o-i-u-a-j- j- v-s-k-. ----------------------------------- I zdravstveno osiguranje je visoko. 0
Kelleks sa saada tahad? Š-------š----no- ---t-ti? Š__ ž____ j_____ p_______ Š-a ž-l-š j-d-o- p-s-a-i- ------------------------- Šta želiš jednom postati? 0
Ma tahan inseneriks saada. J--žel----ost-t---nženj-r. J_ ž____ p______ i________ J- ž-l-m p-s-a-i i-ž-n-e-. -------------------------- Ja želim postati inženjer. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Že-im-studi-at--na --i-erz---tu. Ž____ s________ n_ u____________ Ž-l-m s-u-i-a-i n- u-i-e-z-t-t-. -------------------------------- Želim studirati na univerzitetu. 0
Ma olen praktikant. Ja-s-m-pri-ravnik. J_ s__ p__________ J- s-m p-i-r-v-i-. ------------------ Ja sam pripravnik. 0
Ma ei teeni palju. Ja ne-zarađu-em mn-g-. J_ n_ z________ m_____ J- n- z-r-đ-j-m m-o-o- ---------------------- Ja ne zarađujem mnogo. 0
Ma teen praktikat välismaal. O-r-đuj---p-i-ra---č-i-s--ž - --------stvu. O________ p___________ s___ u i____________ O-r-đ-j-m p-i-r-v-i-k- s-a- u i-o-t-a-s-v-. ------------------------------------------- Odrađujem pripravnički staž u inostranstvu. 0
See on minu ülemus. Ovo je---- ---. O__ j_ m__ š___ O-o j- m-j š-f- --------------- Ovo je moj šef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. I-a--dr--- kolege. I___ d____ k______ I-a- d-a-e k-l-g-. ------------------ Imam drage kolege. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. U -o-ne ----- uvij---- -----nu. U p____ i____ u_____ u k_______ U p-d-e i-e-o u-i-e- u k-n-i-u- ------------------------------- U podne idemo uvijek u kantinu. 0
Ma otsin töökohta. Ja--r-ži- -adn------to. J_ t_____ r____ m______ J- t-a-i- r-d-o m-e-t-. ----------------------- Ja tražim radno mjesto. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. J--s-- ----g--i---d--- n---pos-en ----. J_ s__ v__ g_____ d___ n_________ / -__ J- s-m v-ć g-d-n- d-n- n-z-p-s-e- / --. --------------------------------------- Ja sam već godinu dana nezaposlen / -a. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. U-ov-j---m-j----a----o---za-osl--ih. U o___ z_____ i__ p___ n____________ U o-o- z-m-j- i-a p-n- n-z-p-s-e-i-. ------------------------------------ U ovoj zemlji ima puno nezaposlenih. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?