Vestmik

et Sidesõnad 1   »   bs Veznici 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [devedeset i četiri]

Veznici 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Če--j d---ki---n- pr--ta-e. Č____ d__ k___ n_ p________ Č-k-j d-k k-š- n- p-e-t-n-. --------------------------- Čekaj dok kiša ne prestane. 0
Oota kuni ma valmis olen. Č-kaj-d-k z-v-š-m. Č____ d__ z_______ Č-k-j d-k z-v-š-m- ------------------ Čekaj dok završim. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Ček-j-d-k se on--e --a-i. Č____ d__ s_ o_ n_ v_____ Č-k-j d-k s- o- n- v-a-i- ------------------------- Čekaj dok se on ne vrati. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. J- -e-am d-- m---e--o-a-ne-o--š-. J_ č____ d__ m_ s_ k___ n_ o_____ J- č-k-m d-k m- s- k-s- n- o-u-i- --------------------------------- Ja čekam dok mi se kosa ne osuši. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Ja -ek-m-d-k--e--i-m----z-v---. J_ č____ d__ s_ f___ n_ z______ J- č-k-m d-k s- f-l- n- z-v-š-. ------------------------------- Ja čekam dok se film ne završi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J- č-k---do- n- se-a--r- -- --de-z-l--o. J_ č____ d__ n_ s_______ n_ b___ z______ J- č-k-m d-k n- s-m-f-r- n- b-d- z-l-n-. ---------------------------------------- Ja čekam dok na semaforu ne bude zeleno. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K---------eš-n- -o-i-n-i -dmo-? K___ p______ n_ g_______ o_____ K-d- p-t-j-š n- g-d-š-j- o-m-r- ------------------------------- Kada putuješ na godišnji odmor? 0
Veel enne suvevaheaga? Još-p-i-- lj--nog-ras---t-? J__ p____ l______ r________ J-š p-i-e l-e-n-g r-s-u-t-? --------------------------- Još prije ljetnog raspusta? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Da- j-š--r--e--e-o poč-e----t-i---sp---. D__ j__ p____ n___ p____ l_____ r_______ D-, j-š p-i-e n-g- p-č-e l-e-n- r-s-u-t- ---------------------------------------- Da, još prije nego počne ljetni raspust. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Pop--vi -r-v----i-- n-go--t- p-č-- -i--. P______ k____ p____ n___ š__ p____ z____ P-p-a-i k-o-, p-i-e n-g- š-o p-č-e z-m-. ---------------------------------------- Popravi krov, prije nego što počne zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. O-er- --ke- -r-j- -------o --edneš--a -t-. O____ r____ p____ n___ š__ s______ z_ s___ O-e-i r-k-, p-i-e n-g- š-o s-e-n-š z- s-o- ------------------------------------------ Operi ruke, prije nego što sjedneš za sto. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z-t-o-i -----r,--ri-e-nego š-o-izađ--. Z______ p______ p____ n___ š__ i______ Z-t-o-i p-o-o-, p-i-e n-g- š-o i-a-e-. -------------------------------------- Zatvori prozor, prije nego što izađeš. 0
Millal sa koju tuled? K--a---š-doć- kući? K___ ć__ d___ k____ K-d- ć-š d-ć- k-ć-? ------------------- Kada ćeš doći kući? 0
Peale tunde? N---- -as--v-? N____ n_______ N-k-n n-s-a-e- -------------- Nakon nastave? 0
Jah, peale tundide lõppu. Da, nak-n-š---se-n---a-a-z-vrši. D__ n____ š__ s_ n______ z______ D-, n-k-n š-o s- n-s-a-a z-v-š-. -------------------------------- Da, nakon što se nastava završi. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Nak-- ----je-i--o nez-odu--on --š--n-j- -og-----di-i. N____ š__ j_ i___ n_______ o_ v___ n___ m____ r______ N-k-n š-o j- i-a- n-z-o-u- o- v-š- n-j- m-g-o r-d-t-. ----------------------------------------------------- Nakon što je imao nezgodu, on više nije mogao raditi. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. N-ko- š-- j--iz-------o-a-,-o--je oti-ao u Amer---. N____ š__ j_ i______ p_____ o_ j_ o_____ u A_______ N-k-n š-o j- i-g-b-o p-s-o- o- j- o-i-a- u A-e-i-u- --------------------------------------------------- Nakon što je izgubio posao, on je otišao u Ameriku. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. N-k-n-št- ---oti--- --A-erik-, o- -e--b-g--i-. N____ š__ j_ o_____ u A_______ o_ s_ o________ N-k-n š-o j- o-i-a- u A-e-i-u- o- s- o-o-a-i-. ---------------------------------------------- Nakon što je otišao u Ameriku, on se obogatio. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...