Vestmik

et Eile – täna – homme   »   uk Вчора – сьогодні – завтра

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [десять]

10 [desyatʹ]

Вчора – сьогодні – завтра

[Vchora – sʹohodni – zavtra]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. В--ра-б-----у---а. В____ б___ с______ В-о-а б-л- с-б-т-. ------------------ Вчора була субота. 0
V--or--b-l- --b-t-. V_____ b___ s______ V-h-r- b-l- s-b-t-. ------------------- Vchora bula subota.
Eile olin ma kinos. Вчор--------- --ла у-к-но. В____ я б__ / б___ у к____ В-о-а я б-в / б-л- у к-н-. -------------------------- Вчора я був / була у кіно. 0
Vc-o-------uv-/ -----------. V_____ y_ b__ / b___ u k____ V-h-r- y- b-v / b-l- u k-n-. ---------------------------- Vchora ya buv / bula u kino.
Film oli huvitav. Ф-ль- -у- -і---ий. Ф____ б__ ц_______ Ф-л-м б-в ц-к-в-й- ------------------ Фільм був цікавий. 0
Fil-m b----s---v--̆. F____ b__ t________ F-l-m b-v t-i-a-y-̆- -------------------- Filʹm buv tsikavyy̆.
Täna on pühapäev. С-----н- -е---я. С_______ н______ С-о-о-н- н-д-л-. ---------------- Сьогодні неділя. 0
S------i---d-ly-. S_______ n_______ S-o-o-n- n-d-l-a- ----------------- Sʹohodni nedilya.
Täna ma ei tööta. Сь-г-------не пр----. С_______ я н_ п______ С-о-о-н- я н- п-а-ю-. --------------------- Сьогодні я не працюю. 0
S-oho-n- y- n- pr--s-u--. S_______ y_ n_ p_________ S-o-o-n- y- n- p-a-s-u-u- ------------------------- Sʹohodni ya ne pratsyuyu.
Ma jään koju. Я-з---шаюся в---а. Я з________ в_____ Я з-л-ш-ю-я в-о-а- ------------------ Я залишаюся вдома. 0
YA z--ys-a-us-------a. Y_ z___________ v_____ Y- z-l-s-a-u-y- v-o-a- ---------------------- YA zalyshayusya vdoma.
Homme on esmaspäev. Завт-а--о-еділ-к. З_____ п_________ З-в-р- п-н-д-л-к- ----------------- Завтра понеділок. 0
Z-v--- p--e---o-. Z_____ p_________ Z-v-r- p-n-d-l-k- ----------------- Zavtra ponedilok.
Homme teen jälle tööd. Зав--а - зн--- п--ц--. З_____ я з____ п______ З-в-р- я з-о-у п-а-ю-. ---------------------- Завтра я знову працюю. 0
Zav-ra-ya-z-ovu-p--ts-uyu. Z_____ y_ z____ p_________ Z-v-r- y- z-o-u p-a-s-u-u- -------------------------- Zavtra ya znovu pratsyuyu.
Ma töötan büroos. Я -р-цю- в---і--. Я п_____ в о_____ Я п-а-ю- в о-і-і- ----------------- Я працюю в офісі. 0
YA-pr-t-y-y- v --i--. Y_ p________ v o_____ Y- p-a-s-u-u v o-i-i- --------------------- YA pratsyuyu v ofisi.
Kes see on? Х-о --? Х__ ц__ Х-о ц-? ------- Хто це? 0
K-t- -s-? K___ t___ K-t- t-e- --------- Khto tse?
See on Peter. Це -е-ро. Ц_ П_____ Ц- П-т-о- --------- Це Петро. 0
Tse -e-r-. T__ P_____ T-e P-t-o- ---------- Tse Petro.
Peter on õpilane. Пе----- с------. П____ – с_______ П-т-о – с-у-е-т- ---------------- Петро – студент. 0
Pe-ro-–--t-d-nt. P____ – s_______ P-t-o – s-u-e-t- ---------------- Petro – student.
Kes see on? Хт- --? Х__ ц__ Х-о ц-? ------- Хто це? 0
Kht- tse? K___ t___ K-t- t-e- --------- Khto tse?
See on Martha. Це -арт-. Ц_ М_____ Ц- М-р-а- --------- Це Марта. 0
T-e M-r--. T__ M_____ T-e M-r-a- ---------- Tse Marta.
Martha on sekretär. Ма--а-- с-кр----ка. М____ – с__________ М-р-а – с-к-е-а-к-. ------------------- Марта – секретарка. 0
Ma-ta-- -e---t----. M____ – s__________ M-r-a – s-k-e-a-k-. ------------------- Marta – sekretarka.
Peter ja Martha on sõbrad. П-т-- і-Марта-- ---з-. П____ і М____ – д_____ П-т-о і М-р-а – д-у-і- ---------------------- Петро і Марта – друзі. 0
P--r- ---a------d----. P____ i M____ – d_____ P-t-o i M-r-a – d-u-i- ---------------------- Petro i Marta – druzi.
Peter on Martha poiss-sõber. П---- є----г-м М-рти. П____ є д_____ М_____ П-т-о є д-у-о- М-р-и- --------------------- Петро є другом Марти. 0
Pe--o ye --uhom-----y. P____ y_ d_____ M_____ P-t-o y- d-u-o- M-r-y- ---------------------- Petro ye druhom Marty.
Martha on Peteri tüdruksõber. М--та---под--го----тра. М____ є п_______ П_____ М-р-а є п-д-у-о- П-т-а- ----------------------- Марта є подругою Петра. 0
M-rt- ye-po------- ---ra. M____ y_ p________ P_____ M-r-a y- p-d-u-o-u P-t-a- ------------------------- Marta ye podruhoyu Petra.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!