Vestmik

et Eile – täna – homme   »   en Yesterday – today – tomorrow

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [ten]

Yesterday – today – tomorrow

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Y-s-e-d-----s -atu--ay. Y________ w__ S________ Y-s-e-d-y w-s S-t-r-a-. ----------------------- Yesterday was Saturday. 0
Eile olin ma kinos. I---s--t t-- c-nem- ---t-rd--. I w__ a_ t__ c_____ y_________ I w-s a- t-e c-n-m- y-s-e-d-y- ------------------------------ I was at the cinema yesterday. 0
Film oli huvitav. T-----lm---- -n--re--ing. T__ f___ w__ i___________ T-e f-l- w-s i-t-r-s-i-g- ------------------------- The film was interesting. 0
Täna on pühapäev. T---y--s Su---y. T____ i_ S______ T-d-y i- S-n-a-. ---------------- Today is Sunday. 0
Täna ma ei tööta. I-m --t-w-r-ing t---y. I__ n__ w______ t_____ I-m n-t w-r-i-g t-d-y- ---------------------- I’m not working today. 0
Ma jään koju. I-m--t--i---a- h--e. I__ s______ a_ h____ I-m s-a-i-g a- h-m-. -------------------- I’m staying at home. 0
Homme on esmaspäev. To--r-ow is-M----y. T_______ i_ M______ T-m-r-o- i- M-n-a-. ------------------- Tomorrow is Monday. 0
Homme teen jälle tööd. T-mor--- --w-ll-wor----ain. T_______ I w___ w___ a_____ T-m-r-o- I w-l- w-r- a-a-n- --------------------------- Tomorrow I will work again. 0
Ma töötan büroos. I-w--- -- an -----e. I w___ a_ a_ o______ I w-r- a- a- o-f-c-. -------------------- I work at an office. 0
Kes see on? Wh- ----ha-? W__ i_ t____ W-o i- t-a-? ------------ Who is that? 0
See on Peter. Th-t i- -et-r. T___ i_ P_____ T-a- i- P-t-r- -------------- That is Peter. 0
Peter on õpilane. P-t-- i- - s-ude-t. P____ i_ a s_______ P-t-r i- a s-u-e-t- ------------------- Peter is a student. 0
Kes see on? Wh- is t-a-? W__ i_ t____ W-o i- t-a-? ------------ Who is that? 0
See on Martha. T-at-is --r-ha. T___ i_ M______ T-a- i- M-r-h-. --------------- That is Martha. 0
Martha on sekretär. Mart-a--s - sec-et-r-. M_____ i_ a s_________ M-r-h- i- a s-c-e-a-y- ---------------------- Martha is a secretary. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P-t---and---r-h----e-fri--ds. P____ a__ M_____ a__ f_______ P-t-r a-d M-r-h- a-e f-i-n-s- ----------------------------- Peter and Martha are friends. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pe--r i--M--t-----frien-. P____ i_ M_______ f______ P-t-r i- M-r-h-’- f-i-n-. ------------------------- Peter is Martha’s friend. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. Ma-t----- Pe----s fr-end. M_____ i_ P______ f______ M-r-h- i- P-t-r-s f-i-n-. ------------------------- Martha is Peter’s friend. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!