Vestmik

et Eile – täna – homme   »   fa ‫دیروز – امروز – فردا‬

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

‫10 [ده]‬

10 [dah]

‫دیروز – امروز – فردا‬

[dirooz - emrooz - fardâ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. ‫د-رو-----ه ب--.‬ ‫_____ ش___ ب____ ‫-ی-و- ش-ب- ب-د-‬ ----------------- ‫دیروز شنبه بود.‬ 0
d---oz--ha-be b-d. d_____ s_____ b___ d-r-o- s-a-b- b-d- ------------------ dirooz shanbe bud.
Eile olin ma kinos. ‫د-ر-ز ‫من-س-----ب--م-‬ ‫_____ ‫__ س____ ب_____ ‫-ی-و- ‫-ن س-ن-ا ب-د-.- ----------------------- ‫دیروز ‫من سینما بودم.‬ 0
ma--d-r--z-s-n-m- b----. m__ d_____ s_____ b_____ m-n d-r-o- s-n-m- b-d-m- ------------------------ man dirooz sinemâ budam.
Film oli huvitav. ‫ف-ل---ا--- -ود-‬ ‫____ ج____ ب____ ‫-ی-م ج-ل-ی ب-د-‬ ----------------- ‫فیلم جالبی بود.‬ 0
f---e j--eb- bud. f____ j_____ b___ f-l-e j-l-b- b-d- ----------------- filme jâlebi bud.
Täna on pühapäev. ‫ا---- -کش-ب------‬ ‫_____ ی_____ ا____ ‫-م-و- ی-ش-ب- ا-ت-‬ ------------------- ‫امروز یکشنبه است.‬ 0
e-roo- -e------be--s-. e_____ y_________ a___ e-r-o- y-k-s-a-b- a-t- ---------------------- emrooz yek-shanbe ast.
Täna ma ei tööta. ‫م---م-و---ار ن-ی‌-نم-‬ ‫__ ا____ ک__ ن_______ ‫-ن ا-ر-ز ک-ر ن-ی-ک-م-‬ ----------------------- ‫من امروز کار نمی‌کنم.‬ 0
m-n----o-- k-r-n-m-ko---. m__ e_____ k__ n_________ m-n e-r-o- k-r n-m-k-n-m- ------------------------- man emrooz kâr nemikonam.
Ma jään koju. ‫-ن --روز د- -ا-- م-‌ما-- (-س-م).‬ ‫__ ا____ د_ خ___ م_____ (_______ ‫-ن ا-ر-ز د- خ-ن- م-‌-ا-م (-س-م-.- ---------------------------------- ‫من امروز در خانه می‌مانم (هستم).‬ 0
m----mr--z dar-khâne---mâ-am. m__ e_____ d__ k____ m_______ m-n e-r-o- d-r k-â-e m-m-n-m- ----------------------------- man emrooz dar khâne mimânam.
Homme on esmaspäev. ‫فر-ا دوشن-- اس-.‬ ‫____ د_____ ا____ ‫-ر-ا د-ش-ب- ا-ت-‬ ------------------ ‫فردا دوشنبه است.‬ 0
fa-d---o-s-a-be as-. f____ d________ a___ f-r-â d---h-n-e a-t- -------------------- fardâ do-shanbe ast.
Homme teen jälle tööd. ‫من-فرد- د-با---ک-- -ی--نم.‬ ‫__ ف___ د_____ ک__ م______ ‫-ن ف-د- د-ب-ر- ک-ر م-‌-ن-.- ---------------------------- ‫من فردا دوباره کار می‌کنم.‬ 0
m-n fa-dâ d-bâr--k-- m----am. m__ f____ d_____ k__ m_______ m-n f-r-â d-b-r- k-r m-k-n-m- ----------------------------- man fardâ dobâre kâr mikonam.
Ma töötan büroos. ‫من-در-اد--- ک-ر م--ک-م-‬ ‫__ د_ ا____ ک__ م______ ‫-ن د- ا-ا-ه ک-ر م-‌-ن-.- ------------------------- ‫من در اداره کار می‌کنم.‬ 0
m-- dar edâ-- kâr mi--n-m. m__ d__ e____ k__ m_______ m-n d-r e-â-e k-r m-k-n-m- -------------------------- man dar edâre kâr mikonam.
Kes see on? ‫-ی- -ی---‬ ‫___ ک_____ ‫-ی- ک-س-؟- ----------- ‫این کیست؟‬ 0
oo -i--? o_ k____ o- k-s-? -------- oo kist?
See on Peter. ‫-ی- -یتر -ست.‬ ‫___ پ___ ا____ ‫-ی- پ-ت- ا-ت-‬ --------------- ‫این پیتر است.‬ 0
o--pe-er-ast. o_ p____ a___ o- p-t-r a-t- ------------- oo peter ast.
Peter on õpilane. ‫-یتر دانش-و--س-.‬ ‫____ د_____ ا____ ‫-ی-ر د-ن-ج- ا-ت-‬ ------------------ ‫پیتر دانشجو است.‬ 0
p--e--d--e-h---as-. p____ d_______ a___ p-t-r d-n-s-j- a-t- ------------------- peter dâneshju ast.
Kes see on? ‫-ین ک--ت-‬ ‫___ ک_____ ‫-ی- ک-س-؟- ----------- ‫این کیست؟‬ 0
o--kis-? o_ k____ o- k-s-? -------- oo kist?
See on Martha. ‫ا---مار-ا ----‬ ‫___ م____ ا____ ‫-ی- م-ر-ا ا-ت-‬ ---------------- ‫این مارتا است.‬ 0
oo ----â----. o_ m____ a___ o- m-r-â a-t- ------------- oo mârtâ ast.
Martha on sekretär. ‫م---ا منش-----.‬ ‫_____ م___ ا____ ‫-ا-ت- م-ش- ا-ت-‬ ----------------- ‫مارتا منشی است.‬ 0
mârtâ -o-s-i-a-t. m____ m_____ a___ m-r-â m-n-h- a-t- ----------------- mârtâ monshi ast.
Peter ja Martha on sõbrad. ‫-ی-ر---ما-ت- -ا هم-دو-- ه-ت-د.‬ ‫____ و م____ ب_ ه_ د___ ه______ ‫-ی-ر و م-ر-ا ب- ه- د-س- ه-ت-د-‬ -------------------------------- ‫پیتر و مارتا با هم دوست هستند.‬ 0
p---- va mârtâ -----m-d-ost-ha-t-n-. p____ v_ m____ b_ h__ d____ h_______ p-t-r v- m-r-â b- h-m d-o-t h-s-a-d- ------------------------------------ peter va mârtâ bâ ham doost hastand.
Peter on Martha poiss-sõber. ‫پی-ر --س--پسر مارت----ت.‬ ‫____ د___ پ__ م____ ا____ ‫-ی-ر د-س- پ-ر م-ر-ا ا-ت-‬ -------------------------- ‫پیتر دوست پسر مارتا است.‬ 0
p-t-r d-os- pesar-e---r-- -st. p____ d____ p______ m____ a___ p-t-r d-o-t p-s-r-e m-r-â a-t- ------------------------------ peter doost pesar-e mârtâ ast.
Martha on Peteri tüdruksõber. ‫م-ر-ا----ت دخ----ی-ر ---.‬ ‫_____ د___ د___ پ___ ا____ ‫-ا-ت- د-س- د-ت- پ-ت- ا-ت-‬ --------------------------- ‫مارتا دوست دختر پیتر است.‬ 0
mâ--â----s--d--ht---e p-ter-a-t. m____ d____ d________ p____ a___ m-r-â d-o-t d-c-t-r-e p-t-r a-t- -------------------------------- mârtâ doost dochtar-e peter ast.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + pärsia (1-100) MP3 pärsia (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!