Vestmik

et Eile – täna – homme   »   de Gestern – heute – morgen

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [zehn]

Gestern – heute – morgen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. G--te-- w-- S-----g. G______ w__ S_______ G-s-e-n w-r S-m-t-g- -------------------- Gestern war Samstag. 0
Eile olin ma kinos. G---e-n -a- -----m --n-. G______ w__ i__ i_ K____ G-s-e-n w-r i-h i- K-n-. ------------------------ Gestern war ich im Kino. 0
Film oli huvitav. Der Film -ar -nte---s--t. D__ F___ w__ i___________ D-r F-l- w-r i-t-r-s-a-t- ------------------------- Der Film war interessant. 0
Täna on pühapäev. H-------t---nn-a-. H____ i__ S_______ H-u-e i-t S-n-t-g- ------------------ Heute ist Sonntag. 0
Täna ma ei tööta. Heut---rbe-t---c- n--h-. H____ a______ i__ n_____ H-u-e a-b-i-e i-h n-c-t- ------------------------ Heute arbeite ich nicht. 0
Ma jään koju. Ich ble-be ----a-se. I__ b_____ z_ H_____ I-h b-e-b- z- H-u-e- -------------------- Ich bleibe zu Hause. 0
Homme on esmaspäev. Mo-g----s---o-tag. M_____ i__ M______ M-r-e- i-t M-n-a-. ------------------ Morgen ist Montag. 0
Homme teen jälle tööd. Mor-en-arbe-te-ich ---d-r. M_____ a______ i__ w______ M-r-e- a-b-i-e i-h w-e-e-. -------------------------- Morgen arbeite ich wieder. 0
Ma töötan büroos. Ich ---e-te -m-Büro. I__ a______ i_ B____ I-h a-b-i-e i- B-r-. -------------------- Ich arbeite im Büro. 0
Kes see on? We- i---das? W__ i__ d___ W-r i-t d-s- ------------ Wer ist das? 0
See on Peter. D-- -st---t--. D__ i__ P_____ D-s i-t P-t-r- -------------- Das ist Peter. 0
Peter on õpilane. Pet-- i-t--tudent. P____ i__ S_______ P-t-r i-t S-u-e-t- ------------------ Peter ist Student. 0
Kes see on? We----t-das? W__ i__ d___ W-r i-t d-s- ------------ Wer ist das? 0
See on Martha. D-s--st---rt--. D__ i__ M______ D-s i-t M-r-h-. --------------- Das ist Martha. 0
Martha on sekretär. M----- -s--S-k-etärin. M_____ i__ S__________ M-r-h- i-t S-k-e-ä-i-. ---------------------- Martha ist Sekretärin. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Peter-----Mart---s-nd --eun--. P____ u__ M_____ s___ F_______ P-t-r u-d M-r-h- s-n- F-e-n-e- ------------------------------ Peter und Martha sind Freunde. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pe--r-ist -e- -r--n- v-n M-rt-a. P____ i__ d__ F_____ v__ M______ P-t-r i-t d-r F-e-n- v-n M-r-h-. -------------------------------- Peter ist der Freund von Martha. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. Ma--ha-i-- --e Freun--- --- Pet--. M_____ i__ d__ F_______ v__ P_____ M-r-h- i-t d-e F-e-n-i- v-n P-t-r- ---------------------------------- Martha ist die Freundin von Peter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!