Vestmik

et Eile – täna – homme   »   sv Igår – idag – imorgon

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [tio]

Igår – idag – imorgon

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Ig-------de---ö---g. I___ v__ d__ l______ I-å- v-r d-t l-r-a-. -------------------- Igår var det lördag. 0
Eile olin ma kinos. I-år -ar-jag p--bi-. I___ v__ j__ p_ b___ I-å- v-r j-g p- b-o- -------------------- Igår var jag på bio. 0
Film oli huvitav. F--m-n-var--nt-es---t. F_____ v__ i__________ F-l-e- v-r i-t-e-s-n-. ---------------------- Filmen var intressant. 0
Täna on pühapäev. I--g-är d----önda-. I___ ä_ d__ s______ I-a- ä- d-t s-n-a-. ------------------- Idag är det söndag. 0
Täna ma ei tööta. I-ag-ar-et---------te. I___ a______ j__ i____ I-a- a-b-t-r j-g i-t-. ---------------------- Idag arbetar jag inte. 0
Ma jään koju. J-- -tan-----emm-. J__ s______ h_____ J-g s-a-n-r h-m-a- ------------------ Jag stannar hemma. 0
Homme on esmaspäev. Imor-on ----e- ----a-. I______ ä_ d__ m______ I-o-g-n ä- d-t m-n-a-. ---------------------- Imorgon är det måndag. 0
Homme teen jälle tööd. Im--gon -----ä-te----g at- -r-e--. I______ f_________ j__ a__ a______ I-o-g-n f-r-s-t-e- j-g a-t a-b-t-. ---------------------------------- Imorgon fortsätter jag att arbeta. 0
Ma töötan büroos. J-- --be-ar-på ------. J__ a______ p_ k______ J-g a-b-t-r p- k-n-o-. ---------------------- Jag arbetar på kontor. 0
Kes see on? V---är -et? V__ ä_ d___ V-m ä- d-t- ----------- Vem är det? 0
See on Peter. D---är-Pet-r. D__ ä_ P_____ D-t ä- P-t-r- ------------- Det är Peter. 0
Peter on õpilane. Pe--r-ä- st---n-. P____ ä_ s_______ P-t-r ä- s-u-e-t- ----------------- Peter är student. 0
Kes see on? V---ä- d--? V__ ä_ d___ V-m ä- d-t- ----------- Vem är det? 0
See on Martha. D-- -r M-rth-. D__ ä_ M______ D-t ä- M-r-h-. -------------- Det är Martha. 0
Martha on sekretär. M--t----- s---------e. M_____ ä_ s___________ M-r-h- ä- s-k-e-e-a-e- ---------------------- Martha är sekreterare. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P-te--oc--M-r-ha--r --n---. P____ o__ M_____ ä_ v______ P-t-r o-h M-r-h- ä- v-n-e-. --------------------------- Peter och Martha är vänner. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pet----r Marthas vän. P____ ä_ M______ v___ P-t-r ä- M-r-h-s v-n- --------------------- Peter är Marthas vän. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M--t-a är--e--rs --n-n-a. M_____ ä_ P_____ v_______ M-r-h- ä- P-t-r- v-n-n-a- ------------------------- Martha är Peters väninna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!