Vestmik

et Eile – täna – homme   »   be Учора – сёння – заўтра

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [Дзесяць]

10 [Dzesyats’]

Учора – сёння – заўтра

Uchora – sennya – zautra

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. У-о-а -ыла субот-. У____ б___ с______ У-о-а б-л- с-б-т-. ------------------ Учора была субота. 0
U-ho-a -yla sub-ta. U_____ b___ s______ U-h-r- b-l- s-b-t-. ------------------- Uchora byla subota.
Eile olin ma kinos. У-о-а --бы--/ --ла - - ў--і--. У____ я б__ / б___ у / ў к____ У-о-а я б-ў / б-л- у / ў к-н-. ------------------------------ Учора я быў / была у / ў кіно. 0
Uch--- -----u-/ -yl- - - u--і--. U_____ y_ b__ / b___ u / u k____ U-h-r- y- b-u / b-l- u / u k-n-. -------------------------------- Uchora ya byu / byla u / u kіno.
Film oli huvitav. Ф---м-----ц--а--. Ф____ б__ ц______ Ф-л-м б-ў ц-к-в-. ----------------- Фільм быў цікавы. 0
F--’m-b---tsіka-y. F____ b__ t_______ F-l-m b-u t-і-a-y- ------------------ Fіl’m byu tsіkavy.
Täna on pühapäev. С-н-я--я----я. С____ н_______ С-н-я н-д-е-я- -------------- Сёння нядзеля. 0
Se-----------ly-. S_____ n_________ S-n-y- n-a-z-l-a- ----------------- Sennya nyadzelya.
Täna ma ei tööta. Сё-н--я-н- п-ацу-. С____ я н_ п______ С-н-я я н- п-а-у-. ------------------ Сёння я не працую. 0
S----- ya-n- p-a--u--. S_____ y_ n_ p________ S-n-y- y- n- p-a-s-y-. ---------------------- Sennya ya ne pratsuyu.
Ma jään koju. Я -----юс- -ома. Я з_______ д____ Я з-с-а-с- д-м-. ---------------- Я застаюся дома. 0
Y--za--ayus-- d--a. Y_ z_________ d____ Y- z-s-a-u-y- d-m-. ------------------- Ya zastayusya doma.
Homme on esmaspäev. За---а--аня-зе--к. З_____ п__________ З-ў-р- п-н-д-е-а-. ------------------ Заўтра панядзелак. 0
Z-u--- panya--e-a-. Z_____ p___________ Z-u-r- p-n-a-z-l-k- ------------------- Zautra panyadzelak.
Homme teen jälle tööd. Заў--- --з----пр-цую. З_____ я з___ п______ З-ў-р- я з-о- п-а-у-. --------------------- Заўтра я зноў працую. 0
Z--t-a--a----u-prat---u. Z_____ y_ z___ p________ Z-u-r- y- z-o- p-a-s-y-. ------------------------ Zautra ya znou pratsuyu.
Ma töötan büroos. Я п---у--- -фі-е. Я п_____ ў о_____ Я п-а-у- ў о-і-е- ----------------- Я працую ў офісе. 0
Ya ---t---- u-of--e. Y_ p_______ u o_____ Y- p-a-s-y- u o-і-e- -------------------- Ya pratsuyu u ofіse.
Kes see on? Хто гэ-а? Х__ г____ Х-о г-т-? --------- Хто гэта? 0
K-t- -et-? K___ g____ K-t- g-t-? ---------- Khto geta?
See on Peter. Г-т--Пе---. Г___ П_____ Г-т- П-т-р- ----------- Гэта Петэр. 0
Get---et--. G___ P_____ G-t- P-t-r- ----------- Geta Peter.
Peter on õpilane. П---- – сту-э-т. П____ – с_______ П-т-р – с-у-э-т- ---------------- Петэр – студэнт. 0
Pe--- –-s--d--t. P____ – s_______ P-t-r – s-u-e-t- ---------------- Peter – student.
Kes see on? Хто --та? Х__ г____ Х-о г-т-? --------- Хто гэта? 0
K-----et-? K___ g____ K-t- g-t-? ---------- Khto geta?
See on Martha. Г--- Март-. Г___ М_____ Г-т- М-р-а- ----------- Гэта Марта. 0
G-t----rta. G___ M_____ G-t- M-r-a- ----------- Geta Marta.
Martha on sekretär. М--т--–--акр--а-к-. М____ – с__________ М-р-а – с-к-а-а-к-. ------------------- Марта – сакратарка. 0
M---a – ----a---k-. M____ – s__________ M-r-a – s-k-a-a-k-. ------------------- Marta – sakratarka.
Peter ja Martha on sõbrad. Пе--р - М---а-–-сябр-. П____ і М____ – с_____ П-т-р і М-р-а – с-б-ы- ---------------------- Петэр і Марта – сябры. 0
P---r-- ---t-------b--. P____ і M____ – s______ P-t-r і M-r-a – s-a-r-. ----------------------- Peter і Marta – syabry.
Peter on Martha poiss-sõber. Пет-р-–--я-а- -арты. П____ – с____ М_____ П-т-р – с-б-р М-р-ы- -------------------- Петэр – сябар Марты. 0
P-t-- –---ab-r----t-. P____ – s_____ M_____ P-t-r – s-a-a- M-r-y- --------------------- Peter – syabar Marty.
Martha on Peteri tüdruksõber. М--т-----яб-о----П-тэ--. М____ – с_______ П______ М-р-а – с-б-о-к- П-т-р-. ------------------------ Марта – сяброўка Петэра. 0
M-r-a---s-abrou-a--e-era. M____ – s________ P______ M-r-a – s-a-r-u-a P-t-r-. ------------------------- Marta – syabrouka Petera.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!