Vestmik

et Eile – täna – homme   »   lt Vakar — šiandien — rytoj

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [dešimt]

Vakar — šiandien — rytoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Vak------o š-š--------. V____ b___ š___________ V-k-r b-v- š-š-a-i-n-s- ----------------------- Vakar buvo šeštadienis. 0
Eile olin ma kinos. V---r --š)-b-v-u ki--. V____ (___ b____ k____ V-k-r (-š- b-v-u k-n-. ---------------------- Vakar (aš) buvau kine. 0
Film oli huvitav. Fi-m-- -u-o-į-o-u-. F_____ b___ į______ F-l-a- b-v- į-o-u-. ------------------- Filmas buvo įdomus. 0
Täna on pühapäev. Šia----n (yr-) s----d-e-is. Š_______ (____ s___________ Š-a-d-e- (-r-) s-k-a-i-n-s- --------------------------- Šiandien (yra) sekmadienis. 0
Täna ma ei tööta. Š--ndien-(aš)--edir--. Š_______ (___ n_______ Š-a-d-e- (-š- n-d-r-u- ---------------------- Šiandien (aš) nedirbu. 0
Ma jään koju. (A-) -i------b-nu---m-e. (___ l____ / b___ n_____ (-š- l-e-u / b-n- n-m-e- ------------------------ (Aš) lieku / būnu namie. 0
Homme on esmaspäev. R------b--- -irmadieni-. R____ (____ p___________ R-t-j (-u-) p-r-a-i-n-s- ------------------------ Rytoj (bus) pirmadienis. 0
Homme teen jälle tööd. R-to- ---- -ėl-d-----u-/ di-b-. R____ (___ v__ d______ / d_____ R-t-j (-š- v-l d-r-s-u / d-r-u- ------------------------------- Rytoj (aš) vėl dirbsiu / dirbu. 0
Ma töötan büroos. (A-) dirbu-----e. (___ d____ b_____ (-š- d-r-u b-u-e- ----------------- (Aš) dirbu biure. 0
Kes see on? K-s ji-? K__ j___ K-s j-s- -------- Kas jis? 0
See on Peter. Ta--P-t-r--. T__ P_______ T-i P-t-r-s- ------------ Tai Pėteris. 0
Peter on õpilane. Pė-er-- (--a--s-----tas. P______ (____ s_________ P-t-r-s (-r-) s-u-e-t-s- ------------------------ Pėteris (yra) studentas. 0
Kes see on? K-- j-? K__ j__ K-s j-? ------- Kas ji? 0
See on Martha. Tai-Ma-t-. T__ M_____ T-i M-r-a- ---------- Tai Marta. 0
Martha on sekretär. Mar---(-ra) ---retor-. M____ (____ s_________ M-r-a (-r-) s-k-e-o-ė- ---------------------- Marta (yra) sekretorė. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pė-eris i- ---ta---- -ra---i. P______ i_ M____ y__ d_______ P-t-r-s i- M-r-a y-a d-a-g-i- ----------------------------- Pėteris ir Marta yra draugai. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pėt-r-s --- -a--o---rau--s. P______ y__ M_____ d_______ P-t-r-s y-a M-r-o- d-a-g-s- --------------------------- Pėteris yra Martos draugas. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M-rt- -ra-P-t---- -rau-ė. M____ y__ P______ d______ M-r-a y-a P-t-r-o d-a-g-. ------------------------- Marta yra Pėterio draugė. 0

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!