Vestmik

et Eile – täna – homme   »   fi Eilen – tänään – huomenna

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [kymmenen]

Eilen – tänään – huomenna

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Eilen o---l--antai. E____ o__ l________ E-l-n o-i l-u-n-a-. ------------------- Eilen oli lauantai. 0
Eile olin ma kinos. Ei-en ---- e-o--v-t-atteri-sa. E____ o___ e__________________ E-l-n o-i- e-o-u-a-e-t-e-i-s-. ------------------------------ Eilen olin elokuvateatterissa. 0
Film oli huvitav. E-ok--a ol-----n-------. E______ o__ k___________ E-o-u-a o-i k-i-n-s-a-a- ------------------------ Elokuva oli kiinnostava. 0
Täna on pühapäev. Tän-än----s--n---ai. T_____ o_ s_________ T-n-ä- o- s-n-u-t-i- -------------------- Tänään on sunnuntai. 0
Täna ma ei tööta. T-nä-n -n--y-sk--tele. T_____ e_ t___________ T-n-ä- e- t-ö-k-n-e-e- ---------------------- Tänään en työskentele. 0
Ma jään koju. M-nä ---------in. M___ j___ k______ M-n- j-ä- k-t-i-. ----------------- Minä jään kotiin. 0
Homme on esmaspäev. H-omenna--n ----a-tai. H_______ o_ m_________ H-o-e-n- o- m-a-a-t-i- ---------------------- Huomenna on maanantai. 0
Homme teen jälle tööd. Huo--nna----ä t--- -y-s-e-t----. H_______ m___ t___ t____________ H-o-e-n- m-n- t-a- t-ö-k-n-e-e-. -------------------------------- Huomenna minä taas työskentelen. 0
Ma töötan büroos. Ol-n toi---t-s---t--s-ä. O___ t__________ t______ O-e- t-i-i-t-s-a t-i-s-. ------------------------ Olen toimistossa töissä. 0
Kes see on? Kuk- -än o-? K___ h__ o__ K-k- h-n o-? ------------ Kuka hän on? 0
See on Peter. H-n o---ete-. H__ o_ P_____ H-n o- P-t-r- ------------- Hän on Peter. 0
Peter on õpilane. P--e--on--p-skel--a. P____ o_ o__________ P-t-r o- o-i-k-l-j-. -------------------- Peter on opiskelija. 0
Kes see on? K-k- hä--on? K___ h__ o__ K-k- h-n o-? ------------ Kuka hän on? 0
See on Martha. Hän -n-Ma--ha. H__ o_ M______ H-n o- M-r-h-. -------------- Hän on Martha. 0
Martha on sekretär. Mar----o--s--t-e-i. M_____ o_ s________ M-r-h- o- s-h-e-r-. ------------------- Martha on sihteeri. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pe-e- j- M----a ova- y-t-viä. P____ j_ M_____ o___ y_______ P-t-r j- M-r-h- o-a- y-t-v-ä- ----------------------------- Peter ja Martha ovat ystäviä. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P--er-------t-a- -stävä. P____ o_ M______ y______ P-t-r o- M-r-h-n y-t-v-. ------------------------ Peter on Marthan ystävä. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. Mar-ha--n---t--in ----v-. M_____ o_ P______ y______ M-r-h- o- P-t-r-n y-t-v-. ------------------------- Martha on Peterin ystävä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!