Vestmik

et Eile – täna – homme   »   kk Кеше – бүгін – ертең

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [он]

10 [on]

Кеше – бүгін – ертең

[Keşe – bügin – erteñ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Ке-----нб- -ол--. К___ с____ б_____ К-ш- с-н-і б-л-ы- ----------------- Кеше сенбі болды. 0
Ke-- --n---b----. K___ s____ b_____ K-ş- s-n-i b-l-ı- ----------------- Keşe senbi boldı.
Eile olin ma kinos. Кеше-ме----н-да -о----. К___ м__ к_____ б______ К-ш- м-н к-н-д- б-л-ы-. ----------------------- Кеше мен кинода болдым. 0
Ke-e -en-k--o---bol-ı-. K___ m__ k_____ b______ K-ş- m-n k-n-d- b-l-ı-. ----------------------- Keşe men kïnoda boldım.
Film oli huvitav. Ф-л-----зы--ы б-л-ы. Ф____ қ______ б_____ Ф-л-м қ-з-қ-ы б-л-ы- -------------------- Фильм қызықты болды. 0
Fïl- -ı----- -o---. F___ q______ b_____ F-l- q-z-q-ı b-l-ı- ------------------- Fïlm qızıqtı boldı.
Täna on pühapäev. Бү-----е-с----. Б____ ж________ Б-г-н ж-к-е-б-. --------------- Бүгін жексенбі. 0
B--i---eks---i. B____ j________ B-g-n j-k-e-b-. --------------- Bügin jeksenbi.
Täna ma ei tööta. Бү-----е- ж---с-істе-ей-ін. Б____ м__ ж____ і__________ Б-г-н м-н ж-м-с і-т-м-й-і-. --------------------------- Бүгін мен жұмыс істемеймін. 0
B--i--m-n j---- -ste----i-. B____ m__ j____ i__________ B-g-n m-n j-m-s i-t-m-y-i-. --------------------------- Bügin men jumıs istemeymin.
Ma jään koju. Ме--үй-- -ол-м-н. М__ ү___ б_______ М-н ү-д- б-л-м-н- ----------------- Мен үйде боламын. 0
Me--üyd--bolam-n. M__ ü___ b_______ M-n ü-d- b-l-m-n- ----------------- Men üyde bolamın.
Homme on esmaspäev. Ер--ң----се---. Е____ д________ Е-т-ң д-й-е-б-. --------------- Ертең дүйсенбі. 0
Ert-ñ--ü-sen--. E____ d________ E-t-ñ d-y-e-b-. --------------- Erteñ düysenbi.
Homme teen jälle tööd. Ер-ең-мен қ---а----ыс --т--м-н. Е____ м__ қ____ ж____ і________ Е-т-ң м-н қ-й-а ж-м-с і-т-й-і-. ------------------------------- Ертең мен қайта жұмыс істеймін. 0
Ert-ñ --n-q-y-a ju--s-is-ey--n. E____ m__ q____ j____ i________ E-t-ñ m-n q-y-a j-m-s i-t-y-i-. ------------------------------- Erteñ men qayta jumıs isteymin.
Ma töötan büroos. Ме--кең-е-е ---ы--істе----. М__ к______ ж____ і________ М-н к-ң-е-е ж-м-с і-т-й-і-. --------------------------- Мен кеңседе жұмыс істеймін. 0
M---keñsede -um-s -st-ymin. M__ k______ j____ i________ M-n k-ñ-e-e j-m-s i-t-y-i-. --------------------------- Men keñsede jumıs isteymin.
Kes see on? Б-л--і-? Б__ к___ Б-л к-м- -------- Бұл кім? 0
B----im? B__ k___ B-l k-m- -------- Bul kim?
See on Peter. Бұл-- --тер. Б__ — П_____ Б-л — П-т-р- ------------ Бұл — Петер. 0
B-l ---e-e-. B__ — P_____ B-l — P-t-r- ------------ Bul — Peter.
Peter on õpilane. П-тер-— -туд-нт. П____ — с_______ П-т-р — с-у-е-т- ---------------- Петер — студент. 0
P--er —--twd-n-. P____ — s_______ P-t-r — s-w-e-t- ---------------- Peter — stwdent.
Kes see on? Мы--у кі-? М____ к___ М-н-у к-м- ---------- Мынау кім? 0
M-naw -im? M____ k___ M-n-w k-m- ---------- Mınaw kim?
See on Martha. Бұл ---а-т-. Б__ – М_____ Б-л – М-р-а- ------------ Бұл – Марта. 0
Bul-- -a-t-. B__ – M_____ B-l – M-r-a- ------------ Bul – Marta.
Martha on sekretär. Мар-- — ха--ы. М____ — х_____ М-р-а — х-т-ы- -------------- Марта — хатшы. 0
M-----— x---ı. M____ — x_____ M-r-a — x-t-ı- -------------- Marta — xatşı.
Peter ja Martha on sõbrad. Пе--- м-- -а--а ---. П____ м__ М____ д___ П-т-р м-н М-р-а д-с- -------------------- Петер мен Марта дос. 0
P--er-m-- ---ta-d-s. P____ m__ M____ d___ P-t-r m-n M-r-a d-s- -------------------- Peter men Marta dos.
Peter on Martha poiss-sõber. Пе----—-М-р-аны--досы. П____ — М_______ д____ П-т-р — М-р-а-ы- д-с-. ---------------------- Петер — Мартаның досы. 0
P--e--— M---an-ñ---s-. P____ — M_______ d____ P-t-r — M-r-a-ı- d-s-. ---------------------- Peter — Martanıñ dosı.
Martha on Peteri tüdruksõber. М-р------------- -ос-. М____ — П_______ д____ М-р-а — П-т-р-і- д-с-. ---------------------- Марта — Петердің досы. 0
Ma--a - -e-erdi- --sı. M____ — P_______ d____ M-r-a — P-t-r-i- d-s-. ---------------------- Marta — Peterdiñ dosı.

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!