Vestmik

et Eile – täna – homme   »   eo Hieraŭ – hodiaŭ – morgaŭ

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [dek]

Hieraŭ – hodiaŭ – morgaŭ

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Hie-aŭ--s-is-s-----. H_____ e____ s______ H-e-a- e-t-s s-b-t-. -------------------- Hieraŭ estis sabato. 0
Eile olin ma kinos. Hi-r------e-ti- -n----kinej-. H_____ m_ e____ e_ l_ k______ H-e-a- m- e-t-s e- l- k-n-j-. ----------------------------- Hieraŭ mi estis en la kinejo. 0
Film oli huvitav. La-fi-m------- i---r-s-. L_ f____ e____ i________ L- f-l-o e-t-s i-t-r-s-. ------------------------ La filmo estis interesa. 0
Täna on pühapäev. Ho-ia---st----ima-ĉo. H_____ e____ d_______ H-d-a- e-t-s d-m-n-o- --------------------- Hodiaŭ estas dimanĉo. 0
Täna ma ei tööta. Hodiaŭ -- -e--a-o---. H_____ m_ n_ l_______ H-d-a- m- n- l-b-r-s- --------------------- Hodiaŭ mi ne laboras. 0
Ma jään koju. M--rest-s-hejm-. M_ r_____ h_____ M- r-s-a- h-j-e- ---------------- Mi restas hejme. 0
Homme on esmaspäev. Mor--- esto- lun--. M_____ e____ l_____ M-r-a- e-t-s l-n-o- ------------------- Morgaŭ estos lundo. 0
Homme teen jälle tööd. M-rgaŭ m- d--ov--l---ro-. M_____ m_ d_____ l_______ M-r-a- m- d-n-v- l-b-r-s- ------------------------- Morgaŭ mi denove laboros. 0
Ma töötan büroos. Mi-l-bo-a--en-ofi-e--. M_ l______ e_ o_______ M- l-b-r-s e- o-i-e-o- ---------------------- Mi laboras en oficejo. 0
Kes see on? K-- es-a--tiu? K__ e____ t___ K-u e-t-s t-u- -------------- Kiu estas tiu? 0
See on Peter. Ti- esta----t--. T__ e____ P_____ T-u e-t-s P-t-o- ---------------- Tiu estas Petro. 0
Peter on õpilane. Pe-----st-- st-den-o. P____ e____ s________ P-t-o e-t-s s-u-e-t-. --------------------- Petro estas studento. 0
Kes see on? Ki- est-- -i-? K__ e____ t___ K-u e-t-s t-u- -------------- Kiu estas tiu? 0
See on Martha. T-u-e-ta--M-r--. T__ e____ M_____ T-u e-t-s M-r-a- ---------------- Tiu estas Marta. 0
Martha on sekretär. M--t--e-t-- s---e-a---n-. M____ e____ s____________ M-r-a e-t-s s-k-e-a-i-n-. ------------------------- Marta estas sekretariino. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pe-ro-----Ma-t--esta- gea-i--j. P____ k__ M____ e____ g________ P-t-o k-j M-r-a e-t-s g-a-i-o-. ------------------------------- Petro kaj Marta estas geamikoj. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P-tr--e-t-s--a amik---e---rt-. P____ e____ l_ a____ d_ M_____ P-t-o e-t-s l- a-i-o d- M-r-a- ------------------------------ Petro estas la amiko de Marta. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. Ma--a-e---s-l---mi---- d--P-tro. M____ e____ l_ a______ d_ P_____ M-r-a e-t-s l- a-i-i-o d- P-t-o- -------------------------------- Marta estas la amikino de Petro. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!