Vestmik

et Eile – täna – homme   »   sq Dje – sot – nesёr

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [dhjetё]

Dje – sot – nesёr

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. D---i-hte-- shtu-ё. D__ i____ e s______ D-e i-h-e e s-t-n-. ------------------- Dje ishte e shtunё. 0
Eile olin ma kinos. D---i--- -ё-k---m-. D__ i___ n_ k______ D-e i-h- n- k-n-m-. ------------------- Dje isha nё kinema. 0
Film oli huvitav. Filmi-is----interesa-t. F____ i____ i__________ F-l-i i-h-e i-t-r-s-n-. ----------------------- Filmi ishte interesant. 0
Täna on pühapäev. Sot---h-ё---d---ё. S__ ё____ e d_____ S-t ё-h-ё e d-e-ё- ------------------ Sot ёshtё e dielё. 0
Täna ma ei tööta. Sot-n-k-pu--j. S__ n__ p_____ S-t n-k p-n-j- -------------- Sot nuk punoj. 0
Ma jään koju. P- r-i -ё-shtё--. P_ r__ n_ s______ P- r-i n- s-t-p-. ----------------- Po rri nё shtёpi. 0
Homme on esmaspäev. Ne-ёr--s-t----hё--. N____ ё____ e h____ N-s-r ё-h-ё e h-n-. ------------------- Nesёr ёshtё e hёnё. 0
Homme teen jälle tööd. Nesё- -o -ё-punoj pёr----. N____ d_ t_ p____ p_______ N-s-r d- t- p-n-j p-r-ё-i- -------------------------- Nesёr do tё punoj pёrsёri. 0
Ma töötan büroos. U-- -uno--nё ---ё. U__ p____ n_ z____ U-ё p-n-j n- z-r-. ------------------ Unё punoj nё zyrё. 0
Kes see on? Kush-ё---ё--y? K___ ё____ k__ K-s- ё-h-ё k-? -------------- Kush ёshtё ky? 0
See on Peter. K- ё-h-ё-----r-. K_ ё____ P______ K- ё-h-ё P-t-r-. ---------------- Ky ёshtё Peteri. 0
Peter on õpilane. P----i ---t--st--en-. P_____ ё____ s_______ P-t-r- ё-h-ё s-u-e-t- --------------------- Peteri ёshtё student. 0
Kes see on? Ku---ё-h----jo? K___ ё____ k___ K-s- ё-h-ё k-o- --------------- Kush ёshtё kjo? 0
See on Martha. Kjo ёsh----a-t-. K__ ё____ M_____ K-o ё-h-ё M-r-a- ---------------- Kjo ёshtё Marta. 0
Martha on sekretär. M-r-------- ---re-ar-. M____ ё____ s_________ M-r-a ё-h-ё s-k-e-a-e- ---------------------- Marta ёshtё sekretare. 0
Peter ja Martha on sõbrad. P-t-- -------ta-j-n- s-ok-. P____ d__ M____ j___ s_____ P-t-i d-e M-r-a j-n- s-o-ё- --------------------------- Petri dhe Marta janё shokё. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P--ri--sh-ё--h-ku - M--tёs. P____ ё____ s____ i M______ P-t-i ё-h-ё s-o-u i M-r-ё-. --------------------------- Petri ёshtё shoku i Martёs. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M-----ёs--ё-s----------t---t. M____ ё____ s_____ e P_______ M-r-a ё-h-ё s-o-j- e P-t-r-t- ----------------------------- Marta ёshtё shoqja e Peterit. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!